Naerimäng Võnnu x Naeripõldu kaitstud vargade eest sedaviisi: külvamise aegu pidanud kolm korda ümber põllu kõndima, ise sõnuma: POMP, POMP, PORILOMP, teen aeda tammest tehtu, nii et varas vargile ei saa, tsea poisid sisse ei päse, karjalapsed kanda ei saa,Continue Reading
Linnamäng Sangaste/Võnnu x SEPELINE, elleroo, lasstu tettä, elleroo, pepra pantu, elleroo, peenelesta, elleroo. Otse orrja, elleroo, kilingieta, elleroo, sinnä murrdu, elleroo, musta sarrve, elleroo, sinnä painu, elleroo, paadi sarrve, elleroo, lahki läitse, elleroo, laugi sarrve, elleroo. Liigu liigu,Continue Reading
Latse paneva kõik oma edimätse sõrme kokku ütele põlve pääle ja üts lats loep neid sõnnu: „Issu tissu vanger vissu, tsuker kleini kloos!” Egä üte sõrme pääle korrast näidäten, ütlep egä üte sõrme jaos üte sõna. Kelle sõrme pääle perämäneContinue Reading
Ladvad lindudele Võnnu Lehessi NEITSIKENE, jo-eda, NOOREKENE, jo-eda, kui läät mõtsa, jo-eda, lehessile, jo-eda, võta ossa, jo-eda, kaksa katsi, jo-eda, ära putu, jo-eda, ladvakesta, jo-eda: ladev jäta, jo-eda, käo tulla, jo-eda, käo talla, jo-eda, käo minna, jo-eda, suvilinnu, jo-eda, linnaskõlli,Continue Reading
Mardilaul Võnnu LASKE SISSE MÄRDIKEISI, märti, märdi omma kaugest tullu, märti! Ole_ei märti maasta tullu, märti, märt om tullu taevaesta, märti: kolletud, kõredad mööda, märti, hõbeesta õrrta mööda, märti, üle mere, üle maa, märti, üle soo, üle saare, märti, üleContinue Reading
Mardilaul (Kadrilaul) Võnnu 1. 2. TERE ÕDAGUST, PEREIMÄKENE, kidrina, kadrina (märti, märti), tere õdagust pereesäkene, kidrina, kadrina (märti, märti)! Laskõ Kadri (Märti) sisse tulla, kidrina, kadrina (märti, märti), Kadri (Märdi) küüdse külmetäse, kidrina, kadrina (märti, märti), Kadri (Märdi) varbaContinue Reading
Mardilaul Võnnu LASKE SISSE MÄRDIKESED, märti, märti, märt om tulnu kaugelt maalt, märti, märti, üle soo sopa-sapa, märti, märti, märdi küütsu külmetava, märti, märti, märdi varba valutava, märti, märti! tule Liisu, tõsta linki, märti, märti! Viis: Mari Rämmel (73Continue Reading
Kus sa käisid, sokukene? Võnnu x „KOS SA SIIS KA KÄISID, mo sikkakene?” „Veskel käisin, veskel käisin, mo ärräke.” „Mes sa sääl ka teied, mo sikkakene?” „Rükki jaussi, nisu jaussi, mo ärräke.” „Kellega sa jaussid, kellega sa jaussid, mo sikkakene?”Continue Reading
Parmu matus Võnnu „TERE, TERE, TETRE!” „Kos sa käisid, kokre?” „Ma kaisin parmu peien.” „Kes parmu ära tapp?” „Sikk sõkse sõraga, hobu oma kabjaga, täkk täie ravvaga, lammas labaluuga.” E 58032 (1) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste k. – G. RänkContinue Reading
Kits kile karja Võnnu KITS, KIDU KARJA, üle mere metsa, too mulle heina, mina heina maule, mau mulle pippi, minna pipi põrssale, põrsas mulle külgi, mina külgi külali, küla mulle kakku, mina kaku lammale, lammas mulle villa mina villa Veerikulle,Continue Reading
Jänese õhkamine Võnnu x OH MINA VAENE VALGE JÄNES, kevajane kirju jänes, kos ma pea pesa tegema? – Suurte mõtsa puhma alla. Lätsi välla kaema, kas oma kaara keerulise, kesva kuvve kandilise, vai oma rüa häitsenu. Olliva kaara keerulise, kesvaContinue Reading
Jänese õhkamine Võnnu OH MINA VAENE VALGE JÄNES, kões mina pesa tee? – Mõtsa paksu puhma sisse. Jääger tulli püssidega, laskis minu piu ja pau, mina mõtsa kiu ja kau. Jäägri pani kinni võtsid, jäägri manu minu kandsid. Saksa latseContinue Reading
Liiri-lõõri Võnnu x LIIRI-LÕÕRI, LÕIVUKENE, piiri-pääri pääsukene, kos su kulla pesakene? Tare takan tamme otsan. Kos see tamm jäije? Vanamees ragus ära. Kos see vanamees jäije? Ära tema kooli. Kohe tema mateti? Pika põllu pendre alla. Mis sinna pääle kasvi?Continue Reading
Tuulest tuba Võnnu SÕUDKEM, KÄE, SÕUDKEM, JALA, sõudkem sinnä saarõ pääle, kohe san’t oll’ sanna tennü, vaene mees oll’ varjo lännü. Sinnä küll käivä siidilaiva, Soodomast käivä soolalaiva, Kommorast käivä kaubalaiva. Sadu oll’i saina sammeldanu, (udu) undse oll’ urrõ etteContinue Reading
Saani tegemine. Tore sõit Võnnu KES SÄÄL KEERO LOOGA LAANEN? Kalevine poisikene, Mis ta aääl sís tööd ta tegi? Suvel tegi suuri saane, talvel tahots jalassit, külelaude kirjotedi, peralaude pilutedi, edelaude ehitedi. Vehmre sisse visnapuusta, looka pääle lodjapuusta. Tooge siiaContinue Reading
Saani tegemine. Tore sõit Võnnu Kalevipoeg saani tegemas: KES SÄÄL JO KEEREN LOOGA MÕTSAN? Kalevisine (?) kange meesi. Mis ta jo sääl tööda tegi? Talvel jo tahutsi jalasida, piluteli peelepuida, ehijotelli edelauda, pilutelli peralauda, korijotelli kodarida; vahtrapuust sai vahepulga, kõivapuustaContinue Reading
Saani tegemine Võnnu KES SEAL KEERU LOOGA MÕTSAN? Kalevine poisikene. Mis ta sääl jo tööda tegi? Suvel tegi suurta saani, talvel tahots jalaseid. Ehit saani edelaude, pilut saani perälaude, kirjot saani külelaude. Kui sai saani valmist – määnes hobu etteContinue Reading
Lauliku lapsepõlv. Kaasikute võistulaulmine Võnnu Võitlus kaasikute vahel. MIS TULED KINNAS KIUSTELEMA, kaske, vana vilste võistelema, kaske? Ma viin kinda kesaelle, kaske, vana vilsti vaidijase, kaske: sinna’p kinnas kistanese, kaske, vana vilsti vatsutelle, kaske. Kas sina pelgad puuduveta, kaske,Continue Reading
Hobune varastatud Võnnu x VEI MINA HOBU OITUVALLE, esi heitsi makama, pää panni perve pääle, jala järve veere pääle, kõrva kõivu juure pääle. Kuri mees tull kuusikust, varas mees tull varikust, varast minu hüva hobu, paremba kui paadi ruuna, ilusambaContinue Reading
Hobune varastatud Kambja/Võnnu OLL MINA VÄIKENE MEHIKENE, põlve kooru (kõrgune) poisikene, vaat-luu, vaat luu-lii, põlve kooru poisikene, Öösi pessi mõisa rehe, päivä künni mõõdu maad, vaat-luu, vaat luu-lii, päiva künni mõõdu maad. Panni obese süüma, esi eitsi magama,Continue Reading
Venna sõjalugu Võnnu x ARAK TÕI SÕAST SÕNUMIT, vares küll vaakus vainu-keeli: „Kes lääb sõtta minemä – kas lääb isä või lääb ema?” Es lää emä, es lää isä, veli küll nakkas jalgu kängmä, sõsar küll nakkas ikkema: “Vellekene, ellakene,Continue Reading
Kupja peksja Võnnu OH MINA VAENE, mh-ap phu-ha, VAIVAJUSS, mh-ap phu-ha, kevajane, mh-ap phu-ha, teopoiss, mh-ap phu-ha, ööse pessi, mh-ap phu-ha, mõisa rehe, mh-ap phu-ha, päiva künni, mh-ap phu-ha, mõõdu maad, mh-ap phu-ha. Vao künni, mh-ap phu-ha, tõise jäti, mh-apContinue Reading
Palve sakstele Rannu/Võnnu TERE SAKSA, NOORE SAKSA, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la, tulge välja trepi pääle, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la, saiske saali veere pääle, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la, kaege vaese valla pääle, ai-rus-sa, ai-rus-sa, ai-rus-sa, va-le-ral-lal-la, kuidas valda vaivatakse, ai-rus-sa, ai-rus-sa,Continue Reading
Sakste sajatus Rannu/Võnnu SAASSI MA SEDÄ NÄGEMA, et nee saksa santenesse, sinisärgil sitta loova, punapüksil puid ragova! Oles mulle meelivalda, meelivalda, keelivalda: ma panes ärrä ärjadesta, kiltre adra kiilu sisse, opmanni obusesta. Viis: EÜS VII 2719 (38) < Rannu, tekst:Continue Reading
Orja palk Rannu/Võnnu PEREMEES, PEREMEHEKENE, perenaine, naisukene, maksa ära orja oma, orja oma, vaese vaeva, lese naise leiva saaki! Kui sa ei maksa maagi pääli, küll tasud taiva-anna, maksad Maarija eena: külimitud kaendla-alla, vakad varvaste vahella. Viis: Ann Tampere (61Continue Reading
Must naine Võnnu IMELIK OLI, mh-ap phu-ha, mõtsa kits, mh-ap phu-ha, and olli all, mh-ap phu-ha, asi pääl, mh-ap phu-ha. Esä võtti, mh-ap phu-ha, ilusa naese, mh-ap phu-ha, veli võtte, mh-ap phu-ha, verevä naese, mh-ap phu-ha, jäte mulle, mh-apContinue Reading
Must naine Võnnu Mulle anti must naine JÜRIKE JÕETAGUNE, tiru-liru-lii, tiru-liru-laa, tiru-liru-lii, tra-lal-lal-laa, või Marike maa-alune, tiru-liru-lii, tiru-liru-laa, tiru-liru-lii, tra-lal-lal-laa, kui seda peetie piduda, tiru-liru-lii, tiru-liru-laa, tiru-liru-lii, tra-lal-lal-laa, ja seda jäetie jaguda, tiru-liru-lii, tiru-liru-laa, tiru-liru-lii, tra-lal-lal-laa, naise õnne annetie,Continue Reading
Tõbine naine Võnnu Petetud mees. Naise tapmine VÕTSIN EILE NAISE NOORE, tunaeile tõise poole – ilus oli viia heinamaale, kallis oli kanda karjamaale, kaunis kanda kaarelagi (kaare pääle)! – Niitis (niite) kaare, niitis kaksi, niitis poole kolmandab; siis võttis põlvestaContinue Reading
Hea ja kuri mees Võnnu Kuri ja hüva mees NEITSIKENE, NOORUKENE, kirjupihta peenikene, ära jookse joomarille, kohe kõrtsi käimarille! Tunneb joomari hobune, kõrtsi käimari kübara, lakekoera laugukene: ise joob kõrtsis kõige päeva, kõrtsis kõige see nädala, hobu koogussa konutab: silmadContinue Reading
Võnnu ALT MINA A’ASIN HAL’LI RAUAD, kihutasin kimbli rauad, muile aga maile musta rauad, turule tulipunased. Kõrtsi jõin mina kõr’vikese, alevisse hal’l’ikese, linna alla lehte lauku. Viis: Juuli Otmann (54 a) (ERA III 6, 184 (6) < Võnnu khk, Kastre-VõnnuContinue Reading
Õlu Võnnu ÕLUT OLI HULLU, TAAR OLI TARKA, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa, viin oli viha märjuke, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa. Õlut mina joon ja teist mina teen, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa, kolmas käärib kammeris, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tiru-liru-lii, tri-tal-lal-laa, nellas lekubContinue Reading
Make kahi. Pulma ajal tehti õlut aeti keema, pandi siirupit ehk lagritsat sisse. Kuumalt joodi, nagu teed nüüd. Iga jooja pidi panema raha. Lauldi: Sööge, langu’, jooge, langu’, ärge laske laua ala, ärge pange pengi ala. Ei te tihka tingiContinue Reading
Kuri kodu Võnnu KODU LÄKSIN, jo-eda, jo-eda, kodu läksin, joo, ei ma tohi, jo-eda, jo-eda, kodu minnä, joo, kotun kurja, jo-eda, jo-eda, perenaene, joo – andva süvvä, jo-eda, jo-eda, augutase, joo, lõikvä leiba, jo-eda, jo-eda, lõõtsutase, joo, pandva kiku, jo-eda,Continue Reading
Vara vaeseks. Nutust järv Võnnu MINA KÜLL, MINA KÜLL VEIKSEKENE, ilma pääta kanakene, maha jäänu marja suuru, tare läve tasane, kua läve korune, aida läve arvuline. Lätsin tare lävele – es ole tarre tõstijatta, lätsi kua lävele- es ole kottaContinue Reading
Kasvatus asjata Kambja/Võnnu EMÄKENE MEMMEKENE, isakene taadikene – oles sa unen teadnu, magatenna mõistatanu, et must sündis süüline, kasvis kahju arvuline. Et võinu mu mereje viijä, kanda mere kaldaassa – meri oles söötnu, meri oles jootnu, meri mu mehele pannu,Continue Reading
Kasvatus asjata Kambja/Võnnu EMAKENE ELLAKENE, kuis’ sa minda kasvatasid, maha pandsid, mängitasid, üles tõstsid, uppatasid! Võinu minda vesi võtta, laine libe liugutada! Võinu mind oija upputada, mere veerde nu vajutada – meri oles minno meelitanu, haug oles mulle hamme andnu,Continue Reading
Võnnu Lambamäng Latse istusse üten kuun maan. Üts kõnnip ümbre ja loep nii: „Tiksin taksin, tii aida; viksin väksin, vääna kokku, et kuri unt’ ei ka põrssapõnn ei saa läbi aija ärä pageda. Susi hu, tule, vii minu lammas –Continue Reading
1. ERA III 6, 190 (26) < Võnnu x 2. RKM III 5, 19 (1) < Võnnu
Hällilaulud Otepää, Kambja, Sangaste, Võnnu Valik ilma viisita üles kirjutatud tekste, mida saab improviseerimisel kasutada. TSUU, LATSE, SUUREMBAS, kasva, latse, karjuses, memme lehma hoidijas, taadi härja kaitsejas. KIIKA, KIIKA, KERKU POOLE, jala musta mulla poole, pää like liiva poole (1),Continue Reading