Mardisantide laul
Ta-Maarja/Kodavere
AMMUS MÄRTI OODETI, märti, santi,
nüid on märti siia saanud, märti, santi.
Märt on tullu kaugeelta, märti, santi,
läbi soo sopa-sapa, märti, santi,
läbi vii vipa-väpa, märti, santi,
pilliroog sääl pistis silma, märti, santi,
angerpist ai süamede, märti, santi.
Märti küüdse külmetase, märti, santi,
märdi varba valutase, märti, santi.
Märt ei taha lambaliha, märti, santi,
märt ta’ab selget sialiha, märti, santi,
kirju ärja kintsuliha, märti, santi,
vana pulli puusaliha, märti, santi.
Peretütar peenikene, märti, santi,
nii kui kulbi varrekene, märti, santi,
küll tema kusse kulbi sisse, märti, santi,
soorut soola vaka sisse, märti, santi,
perenaine laiska naine, märti, santi,
magab taren tanuta, märti, santi,
tanu tal tare läve ala, märti, santi,
vöö tal sängi veere ala, märti, santi.
Tule, Anne, ava usse, märti, santi,
tule, Liisa, tõsta linki, märti, santi,
kui ei lase – lahun usse, märti, santi,
põrutan põõnad mõlembä, märti, santi!
Meil on ühes sagara-sepad, märti, santi,
kaasas meil ka kannelsepad, märti, santi.
Viis: Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 283 (39) < Kodavere khk, Kavastu v, Koosa k – A. Liiv ja J. Raja, 1905); teksti kirjutas üles Joh. Kool (H, Mapp 423/4 < Ta-Maarja khk, Ropka v, Ropka m, 1900).