Lustiga loole. Kellele teeme heinu
Äksi
Heinateolaul
LÄHME LUHTALE LOOLE, heinale, kullale,
aru alla eenamaale, heinale, kullale,
ehk on luhas loogu võtta, heinale, kullale,
aru all eena ilusa, heinale, kullale!
Oi-oi-oi-oi oidukesta, heinale, kullale,
oidus ilus heinakesta, heinale, kullale.
Seni heinamaa ilusa, heinale, kullale,
kui on heina niitemata, heinale, kullale,
seni kaared kaunikesed, heinale, kullale,
kui on loogu võttemata, heinale, kullale,
seni saod on saledad, heinale, kullale,
kui on saod vedamata, heinale, kullale,
seni kuhjad kullased, heinale, kullale,
kui on kuhjad vedamata, heinale, kullale.
Niitsin viie vikatiga, heinale, kullale,
sabli (1) sada rihaga, heinale, kullale,
sain ma sada saokesta, heinale, kullale,
viisi-kuusi kuhjakesta, heinale, kullale.
Ei neid söönud sõahobused, heinale, kullale,
ega tahtnud talli täkud, heinale, kullale.
Sealt said äia ärjad süia, heinale, kullale,
küla küedud pullikesed, heinale, kullale.
Kellel riisun ristik-eena, heinale, kullale,
kellel kaabin kaste-eena, heinale, kullale?
Jumalal on jutiklehma, heinale, kullale,
Maarijal on maariklehma, heinale, kullale –
teil´ leian kuusi kuhakesta, heinale, kullale,
leian sada saukesta, heinale, kullale!
(1) Algul olnud sablisid
Viis: Taavet Ansip (86 a) (ERA III 6, 88 (11) < Äksi khk, Elistvere v, Õvanurme k – K. Leichter, 1930); tekst: Helene Maasen (H III 8, 778/80 (6) < Äksi khk, 1890), täiendatud (H II 49, 539/40 (2) < Äksi khk – Hermann Raid, 1894).