Blogi arhiiv

4. TULE OITSE, ELLA VELJE!

Õitsil on säng ilus Kodavere Õitselaul Kaske, kanike! TULE OITSE ELLA VELJE, kaske, kanike, tule oitse ella velje, kaske!   Ma teen arule asemed, kaske, kanike, ma teen arule asemed, kaske, säädiledin suured sängid, kaske, kanike, säädiledin suured sängid, kaske,

Sildid ,
Postitatud Öö

3. ÕLLE, ÕLLE, ÕITSI!

Kuhu teeme õitsitule M-Magdaleena/Laiuse ÕLLE, ÕLLE, ÕITSI! Küla karja, õitsi, poisi hõlma, õitsi, õlle, õlle, õitsi! Õitsist saab, õitsi, õlut juua, õitsi, õlle, õlle, õitsi, karjast saab, õitsi, kanamuna, õitsi, õlle, õlle, õitsi, sigurist saab, õitsi, sealiha, õitsi, õlle, õlle,

Sildid , ,
Postitatud Öö

2. KOHE MEIE ÕITSI LÄÄME?

Kuhu teeme õitsitule Ta-Maarja/Palamuse Õitsel KOHE MEIE, õitsile, ÕITSI LÄÄME, õitsile, õitsile, lääme õitsi-õitsile, õitsi lääme, õitsile, tule teeme, õitsile, õitsile, lääme õitsi-õitsile? Tule teeme, õitsile, tulba alla, õitsile, õitsile, lääme õitsi-õitsile.   Kohe meie, õitsile, leeri teeme, õitsile, õitsile,

Sildid , ,
Postitatud Öö

1. KUS TE’ LÄHTE VASTU ÖÖDA?

Õitsiliste laul M-Magdaleena Õitsilised KUS TE’ LÄHTE VASTU ÖÖDA, vastu ööda, vastu kuuda, vasta ergasta ehada, vasta suurta saaremetsa, vasta kollast koidukesta? Tulge meile öömajale! Meile on tee tinane tulla, teerajad rahased käia: hobu ei kasta kapjasida, härg ei heida

Sildid ,
Postitatud Öö

7. OMA MEMM OLI MEMMEKENE

Oma ja võõrasema ootavad koju Kursi OMA MEMM OLI MEMMEKENE, kui kuulis mu kodu tulema, välla otsessa olema, taga laane laalevaada, pani tema piima peesimaie, lapse leeme leigenema: „Jo tuleb tugi majaja, jo astub abi majaja, liugneb lina loputaja, kargab

Sildid , ,
Postitatud Õhtu

6. VÕÕRAS NENNE, VÕÕGAS NENNE

Oma ja võõrasema ootavad koju Kodavere VÕÕRAS NENNE, VÕÕGAS NENNE, tõstas leeme, ne tõreles, sõemas sööjäst sõõrmeteni, neljäntiku neeletäjäst, ka´nniku kaatajast. Oma nenne nennekene, pani piimä peesimaie, leemekausi lääkimaie: „Peesi, peesi, laste piimä, lääki, lääki, laste leeme! Jo tuleb värvoke

Sildid , ,
Postitatud Õhtu

4. KODO MINNÄ VAI EI MINNÄ?

Kuri perenaine. Kuri kodu Kodavere Karjatse (orja) laul KODO MINNÄ VAI EI MINNÄ, elle-elle, leelo-leelo, kodo kuri perenaene, elle-elle, leelo-leelo, annab süvvä ja aagutab, elle-elle, leelo-leelo, paneb lauda ja pahandab, elle-elle, leelo-leelo, tõstab ruuga ja tõreleb, elle-elle, leelo-leelo, leeväkikud kirja

Sildid , ,
Postitatud Õhtu

3. PEREMEES PEREMEHEKENE

Orja palk Kodavere PEREMEES PEREMEHEKENE, kaasike, kaanike, perenaene naesukene, kaasike, kaanike, lase orjad õhtuelle, kaasike, kaanike, vaesed lapsed varju alla, kaasike, kaanike! Kudas peab ori ojuma, kaasike, kaanike, vaene lapsi vanderdama, kaasike, kaanike! Massa ära orja palka, kaasike, kaanike, vaeselapse

Sildid , ,
Postitatud Lõuna, Õhtu

2. VÕERAS MEMME, VÕEGAS MEMME

Oma ja võõrasema ootavad koju Kursi Vaeselapse laul VÕERAS MEMME, VÕEGAS MEMME, võeras taati, võegas taati, kui kuulis mind kodu tulema, välläotsessa olema, kuulis laanes laalevade, tänavas aga trallitava, võttis sundida sulasta, kästa kärmast käskijalga: „Mine, sundija sulane, käi minu

Sildid , ,
Postitatud Õhtu

1. OMA MEMM OLI MEMMEKENE

Oma ja võõrasema ootavad koju Kursi OMA MEMM OLI MEMMEKENE, kui kuulis ta kodu tulema, välla otsessa olema, taga laane laalevaada, pani tema piima peesimaie, lapse leeme leigenema: „Jo tuleb tugi majaja, jo astub armas majaja, liugneb lina loputaja, kargab

Sildid , ,
Postitatud Õhtu

4. KOS MA ISTUN, SÄÄL MA IKEN

Nutust järv. Oma ja võõrasema Kodavere KOS MA ISTUN, SÄÄL MA IKEN, lee-lee, kos astun, sääl alandan, lee-lee, kos ma seesän, seenäd märjad, lee-lee, sinna tekkis tiigikene, lee-lee – vett saab küla karjal juua, lee-lee, valla varssadel ojoda, lee-lee.  

Sildid , ,
Postitatud Õhtu

3. KARJUSSED KODU TULEVAD

Kes koju ootab Kodavere Õhtu. Karjusse laal KARJUSSED KODU TULEVAD, kõik näie süda vesine, süda virsub viidikida, kutsub kuivida kaluda. Kes neidä kodu uutab? Kodu uutab uksekene, vaatab väravikene: kas tuleb tuletegija, kas paessab padapesija, kaevulingu liigutaja, kaevukoagu koagutaja. Viis:

Sildid , ,
Postitatud Õhtu

2. KODU MINNA VÕI EI MINNA?

Kes koju ootab Ta-Maarja Õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo! KODU MINNA, õõ-e-oo, VÕI EI MINNA, õõ-e-oo, õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo! Kes see minnu, õõ-e-oo, kodu ootab, õõ-e-oo, õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo? Kodu ootab, õõ-e-oo, uksekene, õõ-e-oo, õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo, kodu vaatab, õõ-e-oo, väravakene, õõ-e-oo,

Sildid , ,
Postitatud Õhtu

1. KUNAS SAA MINA KODUJE?

Kodu tundemärgid Äksi Karjalaul KUNAS SAA MINA KODUJE, kunas saa kodu kuhale? Kavvel om minu koduja, kavvel om, kavvest nävvisse, kavvest harja hall´entelle, kavvest paari paistunessa. Kust mina tundsi oma kodu, arvasi isa aseme? Meil oli kodu kullasseppa, taren taaderte

Sildid , ,
Postitatud Õhtu

8. TULGE TEIE, TULGE TEIE MEIEGA!

Tooge meile toomingaid Kursi TULGE TEIE, TULGE TEIE MEIEGA, tulge teie, tulge teie meiega! Meie jälle, meie jälle teiega, meie jälle, meie jälle teiega! Tooge meile, tooge meile toomingida, tooge meile, tooge meile toomingida, meie vastu, meie vastu vaarikida, meie

Sildid ,
Postitatud Lõuna

7. IIDU, TIIDU TILLU METSA

Puuvedu M-Magdaleena Puude raiumine IIDU, TIIDU TILLU METSA, tagast paistis palju metsa. Seal mina raidsin rataspuida, kõlksutasin kodarapuida, isa härja ikkepuida, ema kirstukaane lauda, sõsaralle sõidusaani, vennale veduregeda. Viisi kirjutas üles J. Välbe (EÜS V 1178 (7) <M-Magdaleena khk, Elistvere

Sildid ,
Postitatud Lõuna

6. LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE

Kodarapuude otsimine Torma LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE pühapäeva hommikulle, argipäeva aegudelle. Leidsin salgu saaremetsa, teise salgu sarapuida, kolmas salk oli kuslapuida, neljas salk oli neidapuida, viies salk oli visnapuida, kuues salk oli kuagapuida. Sealt mina raidsin rataspuida, koputasin kodarapuida, isa küll

Sildid ,
Postitatud Lõuna

5. VAIE, VAIE, VAIDE MEHED

Puuvedu M-Magdaleena Mehed puid vedamas VAIE, VAIE, VAIDE MEHED, Kuriste ja Kaave mehed, vana Riie Roode mehed! – Läksid metsast puida tooma. Panid metsast puida peale, panid metsast pal´ka peale, aruküinist ainu peale. Ärg läks ähkides määle, isi õisates järele.

Sildid ,
Postitatud Lõuna

4. LÄÄME NÜID LEHTIL, NÄIU NOORE!

Ladvad lindudele Ta-Maarja Vihtu otsimise laul LÄÄME NÜID LEHTIL, NÄIU NOORE, lääme lehtil lepikusse, vao vitsa varikusse. Murrame oksa ja kakume katsi, jätäme järel iluoksa käol tulla ja linnul minnä. Kui tule(b) kägu meie maale, ei ole puud pääle tulla,

Sildid ,
Postitatud Lõuna

3. LÄKI MÄELE MARJULE!

Marjule minemise laul Kodavere Marjule minnes lauldi:   LÄKI MÄELE MARJULE,  elle, elle, leelo leelo, alla mäele toomingile, elle, elle, leelo leelo, pääle päeva pähkelile, elle, elle, leelo leelo!   Laulnud Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 280

Sildid ,
Postitatud Lõuna

2. NEITSIKESED NOOREKESED

Marjule minemise laul Kursi Marjul käimise laul NEITSIKESED NOOREKESED, lähme marjule madalad, sinisõrmed sõsterile, varvasjallad vaarikile, punapärjed pähkelile! Siit on maias marjad söönud, libbe lillakad lõginud, jätnud varred vaevisele, pooled varred poegadele, tühjad varred tütterile. Viis: Mai Paiu (83 a)

Sildid ,
Postitatud Lõuna

1. LÄKSIN MÄELE MARJULE

Marjule minemise laul M-Magdaleena Marjad söödud. Marjule LÄKSIN MÄELE MARJULE, linna alla lillikille, Pärnu alla pähkelille. Sialt oli maias marjad söönud, libe lillikad libanud, jätnud varred vaeste’elle, tühjad varred tütterille. Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2023)

Sildid ,
Postitatud Lõuna

6. KES NOO UHKE OLLENESSE?

Teretamata möödaminejale Palamuse KES NOO UHKE OLLENESSE, kes noo kõrgi kõndinesse? – Julgu ei „jumal appi“ anda ega tuua tervisida. Mööda läävä mürgü tüki, kavvest käänvä ravva kange. Egä ei sünni suurte sekkä, mahu ei kõrke kõrvale. Suure löövä suu

Sildid ,
Postitatud Lõuna

5. MÖÖDA LÄKS MEESI MÜTTI-MOKKA

Teretamata möödaminejale M-Magdaleena MÖÖDA LÄKS MEESI MÜTTI-MOKKA, mööda läks poissi porri-silma, ei ta toonud tervisida, ei ta annud jummalada appi. Jummal teadku, mis tal õli, kas õli kida keele peala, vai õli muhku moka peala, sinimuhku silmakulmul, et ei toonud

Sildid ,
Postitatud Lõuna

4. MÖÖDA LÄKS MEESI MÜTTI-MOKKA

Teretamata möödaminejale Kodavere/M-Magdaleena Teretamata möödaminejale MÖÖDA LÄKS MEESI MÜTTI-MOKKA, õdagoole, õdagoole, mööda läks poissi porri-silma, õdagoole, õdagoole, ei ta toonud tervisida, õdagoole, õdagoole, ei annud jummalada appi, õdagoole, õdagoole.   Jummal teadku, mis tal õli, õdagoole, õdagoole, kas õli kida

Sildid , ,
Postitatud Lõuna

3. HELLAKENE VENNAKENE

Katki lõin koodi Äksi Rehepeksulaul HELLAKENE VENNAKENE, tegi mull’ koodi kuslapuusta, koodi varre vahtarasta. Käskis koodile kuluda, rehavarrele vanada. Mina olin maani kavala, lõin ma lapiti ladeta, lõin ma servi seina mööda, paigu paljast maada mööda, katki koodi kuslapuusta, katki

Sildid ,
Postitatud Lõuna

2. TEU MA TEGIN TARVASTUSSE

Teolise leivakott Äksi/Palamuse Rehelaul TEU MA TEGIN TARVASTUSSE, rehe peksin Pirmastusse, karjakorra Karksiesse. Läksin Tarvastu teole, lass oli seljas, laps oli süles, pudrupott oli puusa peal, kördilänik külle peal. Kolm oli räimi rätikusse, üks sai süüa, teine müüa, kolmas jäi

Sildid , ,
Postitatud Lõuna

1. TAHTSIN MINNA TALGUSELE

Tahtsin minna talgusele Torma Talguse laul TAHTSIN MINNA TALGUSELE, tahtsin talguse õluta. Ei annud isa hobesta, vend ei vaski valliida, õde hõbesõrmussida. Läksin oma hobusega, läksin vana valjastega, igapäese päitsetega. Tuli vasta valelikku, keset teeda keelekõlku: „Juba söödud söögikorrad, juba

Sildid ,
Postitatud Lõuna

4. MIS SOAB MINUSTA MEHESTA!

Laisk kündja Laiuse Tööd tegemata MIS SOAB MINUSTA MEHESTA, õhtule, õhtule, puna peaga poisikesest, õhtule, õhtule? Minu kesa kündemata, õhtule, õhtule, rauapuu jäi raiumata, õhtule, õhtule, adrakured kuusikusse, õhtule, õhtule, sahad jäänd alles sepale, õhtule, õhtule! Viis: Kadri Paadimees (60

Sildid ,
Postitatud Lõuna

3. PERENAENE PETTIS MINDA

Sulase kättemaks Laiuse Kündja laul PERENAENE PETTIS MINDA, keetis mulle keepudru, andis mulle haganast leiba. Oot, oot, oot ja noo, noo, noo, las’ lähen väljal kündemaie – vao mina ajan, vaksa jättan, jättan künkad künni sisse, et on rohul ruumi

Sildid ,
Postitatud Lõuna

2. PERENAENE PETTIS MINDA

Sulase kättemaks Laiuse Kündja laul PERENAENE PETTIS MINDA, keetis mulle keepudru, andis mulle haganast leiba. Oot, oot, oot ja noo, noo, noo, las’ lähen väljal kündemaie – vao mina ajan, vaksa jättan, jättan künkad künni sisse, et on rohul ruumi

Sildid ,
Postitatud Lõuna

1. OH MINU HÄIDA HÄRGASIDA

Tore kündja Laiuse Hea kündja OH MINU HÄIDA HÄRGASIDA, paremaida paarisida! Läksid möirates mäele, karates kaevu künale, ike vaskina peassa, rahe raudana seessa. Tina siis tilk’sid härja sarved, kulda käärisid adrakured. Hästi mina kündsin härra väljad, risti-rästi Riia väljad, parajaste

Sildid ,
Postitatud Lõuna

25. LINAKENNE, LINNUKENE

Lina elulugu Kodavere/Ta-Maarja LINAKENNE, LINNUKENE, üles, tuhat surma sulle toon ma, üles, sada surma sulle saadan, üles, harja pidi haarates, üles, kiudu pidi kistoes, üles, lina likku viitamesse, üles, ja leost väljä toodamesse, üles.   Panti su palkidel vajume, üles,

Sildid , ,
Postitatud Lõuna

24. LINAKENE LINNUKENE

Lina elulugu Palamuse LINAKENE LINNUKENE, tuhat surma sulle loodu, sada surma sulle tehtu: sinu likku viidanesse, kivi pääle pantanesse, siis sinu välja võetesse, siis su parsil pantanesse, roobitsele ropsitesse! Viis ja tekst: Helene Maasen (EÜS VI 1183 (38) Palamuse –

Sildid ,
Postitatud Lõuna

23. LINA TEGIN LIIVAKUSSE

Lina kasvas kui linti Laiuse Lina kasvule LINA TEGIN LIIVAKUSSE, helelee, odrad tegin orumaasse, helelee. Seal kasvis lina nii kui linti, helelee, linakupar nii kui kulda, helelee. Sealt ma raamsin rüpe täie, helelee, isa hõbehõlma täie, helelee, ema kuldse kuue

Sildid ,
Postitatud Lõuna

22. MEIE MAA MEHED MADALAD

Laiuse MEIE MAA MEHED MADALAD, adrakandijad kavalad, teevad linad liivakulle, kaerad välla kallakulle, odrad välla orgudesse, mäe peale mängiodrad, tanavisse tantsukaerad. Tulli kulli Kuuramaalta, sinisarve Saksamaalta, tulli pulli Pohlamaalta, kes sõi linad liivakulta, mäe pealta mängiodrad, tänavista tantsukaerad. Viis: Kadri

Sildid ,
Postitatud Lõuna

21. SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE!

Sirbiviskamise laul Kodavere Rukkilõikuse lõpetus SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE, kõrise, kõrise, rauakene! Kelle sirp siin ette sõvvab, selle peigmees vasta jõvvab. Sirpi viibutati ja visati üle õla 3 korda. Läks sirp kummuli, siis pidi viskaja sel aastal surema. Laulnud Mari Poks

Sildid ,
Postitatud Lõuna

20. SIRISE, SIRISE, SIRBIKENE!

Sirbiviskamise laul Torma SIRISE, SIRISE, SIRBIKE, kõrise, kõrise, kõvera rauda! Kelle sirp eele mengu, selle meel mehele mengu! Vanaeit korjas sirbid kokku, kui rukkilõikus lõppes ja viskas sirbid eemale. Laulnud Andrese Kadri (69 a) (ERA III 6, 23 (23) ja

Sildid ,
Postitatud Lõuna

19. LÄÄME NÜID UUELE IILE

Ta-Maarja Rukkilõigulaul LÄÄME NÜID UUELE IILE, tõise vastsele vaole, esi uusi hoidemede, vagu vastane valvamede! Pästäme valla peiu jala, pästäme valla kaasa jala, paneme peni piindreesse, varese paneme vaole. Peni hauk meil piindra pääl, vares vaak vao helile. Oodi uuta

Sildid ,
Postitatud Lõuna

18. PEREMEES, PEREMEHEKE

Halb sirp M-Magdaleena/Äksi PEREMEES, PEREMEHEKE, ära ole minule kurja, et jäid kõrred kõikumaie, et jäid varred vaarumaie, et jäi päida pääle põllu – see pole minugi süidi, see on kurja sirbi süidi. Sirp on kurja, ei koguta, raud on ramma,

Sildid , ,
Postitatud Lõuna

17. PEREMEES, PEREMEHIKE

Halb sirp. Päid jäänud põllule. Pane lammas laua peale Laiuse Lõikuslaul PEREMEES PEREMEHIKE, perenaine naesukene – ära sa võta vihaksa, ära sa pane pahaksa, et jääb kõrsi kõikumaie, et jäeb varsi’ vaarumaie: see’p ei ole minu süüdi, see on sitta

Sildid ,
Postitatud Lõuna

16. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE!

Väljad karja käia. Jätan lindude süüa Torma Lõikuselaul LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE,  helelee, helelee, käi kokku, käärukene, helelee, helelee, et saaks väljad karja käia, helelee, helelee, mäed sälu mängatada, helelee, helelee.   Lõika, lõika, sirbikene, helelee, helelee, saa otsa, saarekene, helelee,

Sildid ,
Postitatud Lõuna

15. ESI PIKKA, MINA PISUKE

Põld paneb lõikaja põdema. Väljad karja käia Äksi ESI PIKKA, MA PISUKE, lõpelee, lõõrile, väli laia, mina väätu, lõpelee, lõõrile, nurm on suuri, mina noori, lõpelee, lõõrile – ära väljake väsitab, lõpelee, lõõrile, põlluke paneb põdema, lõpelee, lõõrile, eed laiad

Sildid ,
Postitatud Lõuna

14. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE!

Jätan lindude süüa. Väljad karja käia Laiuse Lõpe, põld   LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, helelee, kui ei lõpe siia jätan, helelee, sirgu süia, värvu viia, helelee, jänestele järada,helelee, küla lammasste laduda, helelee, küla sigade siduda, helelee, küla põrsaste pugeda, helelee, kui

Sildid ,
Postitatud Lõuna

13. LÕPETAME SELLE PÕLLU

Mis meid otsas ootab Kodavere/Torma LÕPETAME SELLE PÕLLU, lõpelee, lõpelee, vähendame selle välja, lõpelee, lõpelee, kahandame selle kaera, lõpelee, lõpelee, teeme otsa selle odra, lõpelee, lõpelee!   Hakkame arule käima, lõpelee, lõpelee, arupõldu põimimaie, lõpelee, lõpelee, aruvälja väänamaie, lõpelee, lõpelee!

Sildid , ,
Postitatud Lõuna

12. LÕPE, LÕPE, RUKKIKENE!

Jätan lindude süüa Kodavere Lõpe-laul LÕPE, LÕPE, RUKKIKENE, lõpele, lõõrile, kui sa ei lõpe, siia jätän, lõpele, lõõrile, siia jätän sirgu süvvä, lõpele, lõõrile, sirgu süvvä, nirgu neeldä, lõpele, lõõrile, nirgu neeldä, jänesse järädä, lõpele, lõõrile. A´a otsa õekene, lõpele,

Sildid ,
Postitatud Lõuna

11. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE!

Jätan lindude süüa Kodavere Lõpe, põld LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, õegake, lõegake! Kui sa ei lõpe, siia jätän, õegake, lõegake, siia jätän sirgu süvvä, õegake, lõegake, sirgu süvvä, nirgu neelda, õegake, lõegake, pääsukese pääle käiä, õegake, lõegake! Laulnud Mari Poks (s.

Sildid ,
Postitatud Lõuna

10. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE!

Jätan lindude süüa Kodavere/Torma LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, õigake, lõigake, vähene sa, väljakene, õigake, lõigake, kahane sa, kaerakene, õigake, lõigake, saa otsa, odrakene, õigake, lõigake!   Kui sa ei lõpe, siia jätan, õigake, lõigake, siia jätan sirgu süüa, õigake, lõigake, sirgu

Sildid , ,
Postitatud Lõuna

9. KÜLL MA LEIKAN, EI MA JÕUA

Halb sirp Torma Lõikaja laul KÜLL MA LEIKAN, EI MA JÕUA, küll ma väänan, ei vähene, küll ma katsun, ei kahane, ei minu eeke edene, ei minu põlluke põgene. Sirp on kurja, ei ta kogu, sirp on kurja sepa tehtud,

Sildid ,
Postitatud Lõuna

8. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE !

Jätan lindude süüa Torma LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, helelee, helelee! Kui sa ei lõpe, siia jätan, helelee, helelee, siia jätan sirgu süüa, helelee, helelee, sirgu süüa, kärba käia, helelee, helelee, siia kure kuigutada, helelee, helelee, lõokese lõpetada, helelee, helelee, siia pääso

Sildid ,
Postitatud Lõuna

7. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE!

Jätan lindude süüa Torma LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE! Kui sa ei lõpe, siia jätan, siia jätan sirgu süüa, sirgu süüa, kärba käia, siia kure kuigutada, lõokese lõpetada, siia pääso pääle tulla, tedrele teha pesada. Siia kurge jätnud kuue, siia tetre jätnud

Sildid ,
Postitatud Lõuna

6. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE!

Jätan lindude süüa Torma Lõikuselaul LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, kui ei lõpe, siia jätan, sirgu süia, tondi viia. Kui sa lõped, ära korjan ja siis talvel salve valan. Viskan sirpi järel sind. Laulnud Ann Traks (Vainu Ann (72 a), 17-aastasena Laiuselt

Sildid ,
Postitatud Lõuna

5. ASUGE ESIDE PEALE

Halb sirp. Mis meid otsas ootab. Põllud põdema Laiuse Lõikuse juures ASUGE ESIDE PEALE, helelee, seatke põllo serva peale, helelee! Sirp on kurja seppa tehtud, helelee, raud on rammade taotud, helelee, sirp on kurja, ei koggoje, helelee, elle rauda heidetiko,

Sildid ,
Postitatud Lõuna

4. TÕMMAKEM, ÕED, TÕESTE!

Mis meid otsas ootab. Halb sirp Kursi TÕMMAKEM, ÕED, TÕESTE, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ, vinnakem viha pärasta, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ. Et me otsani ujume, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ, et me saarte sajame, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ, saame saare tutmeni, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ. Otses saab õlut juua, lõppe-lõõ, lõppe-lõõ,

Sildid ,
Postitatud Lõuna

3. MIS MA LÕIKAN, SEE MA KEIDAN

Naiste nabrad. Kuulus kuhjalooja Kodavere/Torma MIS MA LÕIKAN, SEE MA KEIDAN, õigake, lõigake, see ma kokkuje kogusin, õigake, lõigake, see ma napraje nabisin, õigake, lõigake, kuhelasse kukutasin, õigake, lõigake, vahelikku valmistasin, õigake, lõigake. Tegin nabra kui see naese, õigake, lõigake,

Sildid , ,
Postitatud Lõuna

2. MINU ISAL PIKAD PÕLLUD

Lõpe, põld Ta-Maarja/Palamuse Lõpe, põld MINU ISAL PIKAD PÕLLUD, pikad põllud, laiad väljad – otsad joosevad ojasse, peenrad pikad pei ääre. Küll ma lõikan, ei ma jõua! Lõpe otsa põllukene! Kui sa’i lõpe, sia jätan, sia jätan sirgu süüa, sirgu

Sildid , ,
Postitatud Lõuna

1. MEIE VELLEL SUURE NURME

Venna nurmed. Jätan lindude süüa Torma Lõikuselaul. Vilja korjamine MEIE VELLEL SUURE NURME, helelee, helelee, suure nurme, laia välja, helelee, helelee. Tennu lina liivakulle, helelee, helelee, tennu kaara kallakulle, helelee, helelee, odra oru otsa peale, helelee, helelee.   Üks oli

Sildid ,
Postitatud Lõuna

8. TULE UUGU, VÕTA LUUGU!

Võta naine töölt Kodavere Looviis TULE, UUGU, VÕTA LUUGU, tule, kasse, kassa eina! Veli ellä, veljekene, sihi naista sirbi päältä, vahi naista vaalu päältä, rehavarsilta valata, kas on nirgil niitemaie, kerges kokko keerämaie! Laulnud Kadri Ots (84 a) (EÜS II

Sildid ,
Postitatud Lõuna

7. KÜL MA LÕIKAN, EI MA JÕUA

Väsinud lõikaja. Naiste nabrad Äksi KÜL MA LÕIKAN, EI MA JÕUA, heinale, kullale, ei mu esi ei edene, heinale, kullale, ei mu põlluke põgene, heinale, kullale ega vällake vähene, heinale, kullale.   Ei ma tea ega mõista, heinale, kullale, mis

Sildid ,
Postitatud Lõuna

6. NIITSIN VIIE VIKATIGA

Kellele teeme heinu Äksi Heinateolaul NIITSIN VIIE VIKATIGA, heinale, kullale, saputin sada rehala, heinale, kullale. Sain mina sada saukesta, heinale, kullale, viisi-kuusi kuhjakesta, heinale, kullale. Ei neid söönud äia härjad, heinale, kullale, äia härjad, ämma lehmad, heinale, kullale, küdi küürakud

Sildid ,
Postitatud Lõuna

5. VIKAT NIIDAB, MA VILISTAN

Vikat niidab, ma vilistan Äksi VIKAT NIIDAB, MA VILISTAN, heinale, heinale, uidu-tuidu turba-eina, heinale, heinale, ubaleht oli õrna eina, heinale, heinale! Niitsin viie vikatiga, heinale, heinale, Saod aasin saja rihaga, heinale, heinale. Viisi-kuusi kuhjakesta – heinale, heinale, kuhjad paistsid Kuremaale,

Sildid ,
Postitatud Lõuna

4. MEIL ON ILLUS OIDUKENE

Vihun viie vikatiga Laiuse Heinalaul MEIL ON ILLUS OIDUKENE, helelee, oidus illus einakene, helelee! Niitis viisi vikkatida, helelee, kaarutas rehha kahheksa, helelee!   Senni heinamaa illusa, helelee, kui on eina niitemata, helelee, senni kaared kaunikesed, helelee, kui on loogu võttemata,

Sildid ,
Postitatud Lõuna

3. LÄHME, HELLAD, HEINAMOALE!

Looja lehm sõi heinad Kursi LÄHME, HELLAD, HEINAMOALE, lähme kullad koare peale, lähme Loojale loole, Maarialle heinamoale, Looja loogo võttemaie, Maari heina niitemaie. Looja loogo, kuiva loogo, Maari heina, kaunis heina. Kes küll sõivad luhaheinad, krõmsutid kõrred kõverad? Jumalal oli

Sildid ,
Postitatud Lõuna

2. LÄHME, HELLAD, HEINAMOALE!

Looja lehm sõi heinad Kursi Looja heinateol. Heina lõppetus! LÄHME, HELLAD, HEINAMOALE, heinale, kullale, lähme, kullad, koare peale, heinale, kullale, lähme Loojale loole, heinale, kullale, Maarialle heinamoale, heinale, kullale, Looja loogo võttemaie, heinale, kullale, Maari heina niitemaie, heinale, kullale! Looja

Sildid ,
Postitatud Lõuna

1. LÄHME LUHTALE LOOLE

Lustiga loole. Kellele teeme heinu Äksi Heinateolaul LÄHME LUHTALE LOOLE, heinale, kullale, aru alla eenamaale, heinale, kullale, ehk on luhas loogu võtta, heinale, kullale, aru all eena ilusa, heinale, kullale!   Oi-oi-oi-oi oidukesta, heinale, kullale, oidus ilus heinakesta, heinale, kullale.

Sildid ,
Postitatud Lõuna

13. MUUD KÄISID KIRIKUTEEDA

Karjase pühapäev M-Magdaleena MUUD KÄISID KIRIKUTEEDA, mina käisin karjateeda, muud laulsid kirikulaulu, mina laulsin karjalaulu, muud kuulsid kirikukella, mina kuulsin karjakella, lepikussa lehmakella, haavikussa hobuste kella. Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2015) < M-Magdaleena khk, Kudina

Sildid ,
Postitatud Lõuna

12. KARJATEEL ON KURJA PÕLVE

Karjasepõli. Orjusest ostja Ta-Maarja/Äksi KARJATEEL ON KURJA PÕLVE, kui see kuri teomehe põlve, kui see vali vaimupõlve. Vesi mul alla, vesi peala, vesi varvaste vahela! Küünar vetta alla külle, sääse vaksa alla sääre. Kui minul teas teinepooli, mõistas ära meesi

Sildid , ,
Postitatud Lõuna

11. EMÄKÕINE ENNEKÕINE

Kaua karjas käinud Ta-Maarja Karjalaul EMÄKÕINE, õlle-õlle, ENNEKÕINE, õlle, õllele, õlle, õlle, õllele! Karjan kasvi, õlle-õlle, liiga pikäs õlle, õllele, õlle, õlle, õllele! Ma oles viibin, õlle-õlle, vikkatile, õlle, õllele, õlle, õlle, õllele, panden sirbil, õlle-õlle, mu siduma, õlle, õllele,

Sildid ,
Postitatud Lõuna

10. KUS SA LÄHÄD, KARJAKENE?

Õlletamine Kursi Karjase mäng KUS SA LÄHÄD, õlle, KARJAKENE, õlle? Karja ella, õlle, karja kulla, õlle! Kus sa lähäd, õlle, lehmakene, õlle? Lehma ella, õlle, lehma kulla, õlle! Kus sa lähäd, õlle, Punnik-lehma, õlle? Lehma ella, õlle, lehma kulla, õlle!

Sildid ,
Postitatud Lõuna

9. SÜÜ, MEIE KIRJU KARJA!

Söö, kari Kodavere SÜÜ, MEIE KIRJU KARJA, oie leelo, ot-tebe leelo-lee, süü sedä söödirohto, oie leelo, ot-tebe leelo-lee, laku laia laanerohto, oie leelo, ot-tebe leelo-lee, kuni tõuseb tõista rohto, oie leelo, ot-tebe leelo-lee, kuni pistab piibelehte, oie leelo, ot-tebe leelo-lee,

Sildid ,
Postitatud Lõuna

8. SÜÜ, SÜÜ, MEIE KARI!

Söö, kari! Kodavere Karjatse laul SÜÜ, SÜÜ, MEIE KARI, süü seda, mis ma söödan, juu seda, mis ma joodan, süü seda söödirohtu, laku seda luaneeina, kuni tõuseb tõrvalilli, kuni kasvab kanarpikku, kuni ajab angervaksa! Õlle-õlle, õitse, killa-kalla, karja! Laulnud Krõõt

Sildid ,
Postitatud Lõuna

7. KÜLA KARJATSE, KANASE

Ajage kari siia Palamuse Ajage kari meile KÜLA KARJATSE KANASE, õõ-õõ-ee, aage kari meie poole, õõ-õõ-ee, meie aame teie poole, õõ-õõ-ee! Ehitäme elmelinna, õõ-õõ-ee, kuame kume-keriku, õõ-õõ-ee; teeme sisse siidilaiva, õõ-õõ-ee, välja teeme väitselaiva, õõ-õõ-ee, otsa teeme ubinalaiva, õõ-õõ-ee.  

Sildid ,
Postitatud Lõuna

6. KARJUSSIDA VAESIDA

Karjasepõli Ta-Maarja Karjase kaebus. Karjuste laul   KARJUSSIDA, õlle-õlle, VAESIDA, õlle, õllele, õlle, õlle, õllele, halva ilma, õlle-õlle, armetusi õlle, õllele, õlle, õlle, õllele! Mittu külmä, õlle-õlle, külmetava, õlle, õllele, õlle, õlle, õllele, mittu talve õlle-õlle, tallitava, õlle, õllele, õlle,

Sildid ,
Postitatud Lõuna

5. MI’ NÜÜD SATAD, VIHMUKENE?

Vihm üle vaeslapsest Torma MI’ NÜÜD SATAD, VIHMUKENE, likkes tetta linnukese, likkes suine, likkes päine, likkes suine suilindu, likkes päine pääsukene, kaalani emakanal’! Ole ei kodu, kun’ ma kuiva, ega tare, kun’ tahene. Ole tare ei esa tettu ega paari

Sildid ,
Postitatud Lõuna

4. MI’ NÜÜD SATAD, VIHMUKENE?

Vihm üle vaeslapsest Kodavere/Torma MI’ NÜÜD SATAD, VIHMUKENE? Likkes teet sa linnukese, likkes suine, likkes päine, likkes suine suilindu, likkes päine pääsukene, kaalani emakanal’!   Ole ei kodu, kun’ ma kuiva, ega tare, kun’ tahene. Ole tare ei esa tettu

Sildid ,
Postitatud Lõuna

3. ÄRA SADA,VIHMAKENE!

Vihm mujale maale Ta-Maarja/M-Magdaleena Vihm, üle ÄRA SADA, õlle-õlle, VIHMAKENE, õlle, õllele, õlle, õlle, õllele! Kasta muid(a), õlle-õlle, ää kasta mind(a), õlle, õllele, õlle, õlle, õllele!   Mul põle kodu, õlle-õlle, kos ma kuivan, õlle, õllele, õlle, õlle, õllele, ega

Sildid , ,
Postitatud Lõuna

2.MINE, VIHMA, VENEMAALE!

Vihm mujale maale Ta-Maarja  Karjaste vihma peletuse laul Õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo! MINE, VIHMA, õõ-e-oo, VENEMAALE, õõ-e-oo, õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo! Vennemaal kõik, õõ-e-oo, vilä palava, õõ-e-oo, õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo! Saaremaal kõik, õõ-e-oo, sauna suitsasõ, õõ-e-oo, õe-õe-õe-õe, õe-õe-õõ-ee, õõ-e-oo! Sata, vihma, õõ-e-oo,

Sildid ,
Postitatud Lõuna

1.ÜLE, ÜLE, VIHMAKENE!

Vihm mujale maale Kodavere ÜLE, ÜLE,VIHMAKENE, elle-elle, leelo-leelo, üle vihmanuke’ne, elle-elle, leelo-leelo! Vii vihma Venemaale, elle-elle, leelo-leelo, a’a uugu Arjumaale, elle-elle, leelo-leelo – sääl vihma oodetasse, elle-elle, leelo-leelo, egä päev palleldasse, elle-elle, leelo-leelo.   Venemaal jo vili põlesse, elle-elle, leelo-leelo,

Sildid ,
Postitatud Lõuna

3. NÜÜD EP ON ILUS ELADA

Kevad põllul Kursi NÜÜD EP ON ILUS ELADA, nüüd ep on kaunis kasuda – nüüd ju lehte lippu puussa, lehte puussa, rohtu maassa, odraoras aljendeles, kaeraoras katab maada, nisud tupista tulevad, uad õisida ajavad, erned lestu lepitavad, läätsad säärile siavad,

Sildid ,
Postitatud Lõuna

2. JUBA LEHIB LEHTA PUUSSA

Suvi ja sügis Laiuse JUBA LEHIB LEHTA PUUSSA, kaasike, lehta puussa, rohtu maassa, kaasike, allentab eiina arussa, kaasike, nõtkotab nõmmessa padakas, kaasike, kõigub soossa kuusejalga, kaasike, obu irnub iiumaala, kaasike, varssa karjub kaugeela, kaasike.   Vikat viib eiina arusta, kaasike,

Sildid , ,
Postitatud Lõuna

1. JUBA LEHIB LEHTA PUUSSA

Suvi ja sügis Kursi/Laiuse JUBA LEHIB LEHTA PUUSSA, lehta puussa, rohtu maassa, allentab eiina arussa, nõtkotab nõmmessa padakas, kõigub soossa kuusejalga, obu irnub Iiumaala varssa karjub kaugeela. Vikat viib eiina arusta, nuga nõmmesta padaka, kerves soosta kuusejalga, unt sööb iiesta

Sildid , ,
Postitatud Lõuna

3. NEIUKENE NOORUKENE

Kuduja Ta-Maarja NEIUKENE NOORUKENE tule tännä, näitä vällä, mes oled kukkeni kudanud, kika-ani kirjutanud, kas om otsani ilusad, vai om veereni vereväd. Äial särki, ämmal särki, äijäl särki peenikene, ämmal särki laia laadi. Õhta õmblen õe särgid, videvikul venna särgid,

Sildid ,
Postitatud Lõuna

2. KIVIKENE, KIIKSUKENE

Eks võind meres mürada Kodavere Käsikivilaul KIVIKENE, KIIKSUKENE, voenud sa meren mürädä, mere kalda all kajada, ku saed meie müräda, meie koagude kajada. Meks siis musta meie leeva? Küll o musta, küll magusa! Kana lennas seena peale, leie tolma leeva

Sildid ,
Postitatud Lõuna

1. KIVIKENE, KULLUKENE

Eks võind meres mürada Palamuse Nõrk orjatüdruk   KIVIKENE KUL´LUKENE, mis sa tulid meie maale, meie pihtu piinama, käevarsi vaevama, käevarsi vaevama ja õlanukki õeruma? Oleks me pead pihlakasta, õlanukid õõnapuused, käevarred kuslapuused, sõrmed sõstrapuu lülista – siis ma peaksin

Sildid ,
Postitatud Lõuna