Blogi arhiiv

1. AITÜMA ÄIALE

Pajamäng Palamuse Lapsed säädavad endid üheteise ette ridasse. Kõige viimane läheb esimese juurde ja hakkab temaga rääkima: „Tere-tere“. Vastus: „Tere, mis sa otsid?“ – „Mul varastati pada ära, ehk on ta sinu köögis.“ – „Otsi otsi, kui sa’i leia, siis

Sildid ,
Postitatud Mängud-dialoogid

2. KUNINGAS, KUNINGAS, KUNINGAKENE

Kuningamäng Palamuse Mängu laul KUNINGAS, KUNINGAS, KUNINGAKENE, miks sa eila meil ei käinud, tunaeila tuld ei toonud, kui meil käisid kolmed laevad: nõelalaevad, sõelalaevad, poisikeste purjulaevad, vananaeste lindilaevad, tüdrukute tühjad laevad? Üles kirjutanud Emilie Uus (H II 27, 543/4 (14)

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

2. EHI, EHI, NUKUKENE

Nukumäng Palamuse Jaanipääva laul   EHI, EHI, NUKUKENE, nukku, ehi, ehi, eeri-eeri, nukku, ehi neile ehtemille, nukku, säe neile sätemille, nukku, pane ülä nukukeine, nukku, pane ülä laija vüü, nukku, pane rinda laija sõle, nukku, pese suuda nukukeine, nukku, pese

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

6. KÜLAMEES KÜLAMEHIKE

Hobusemäng Palamuse „KÜLAMEES KÜLAMEHIKE, kas nägid minu hobusta?“ „Misuke sinu hobune?“ „Suvel hiiru, talvel halli.“ „Lätsi tema läbi meie õue, kammits kardene jalassa, köis oli kuldene järele. Tegi kurja tullessagi: sagis sarja herneeida, purgis pulma linnassida.“ Püüdmise ajal lauletakse: Hüppa

Sildid ,
Postitatud Lauludega mängud

__P a l a m u s e__p u l m a l a u l u d__

________________________________________________________________________ Peigmehe ema pidanud see olema, kes pruudi pulmalistele vastu laulnud, aga peigmehe ema ei ole mõistnud laulda, võtnud enese asemel ühe võera naese laulma, pruudi ema saanud seda kuulda ja laulnud vastu: Ei ole olnud onunaista, ega leitud lellanaista,

Sildid ,
Postitatud Äksi/Palamuse

1. KUKU IKKA, KÄUKE

Kuku, kägu! Palamuse KUKU IKKA, KÄUKE, kuku kullasta suvesta, helgi hellet heinaaega, kibeveta kiiniaega! Kägu ei kuku kivile, lind ei laula laastusmaale, kägu jät’s kirja kivi pääle, armi aiateibäesse, märgi jät´s ta mättäessä. Talunaine tarka naine, külanaine kiidus naine, võttis

Sildid ,
Postitatud Laulud loomadest ja lindudest

16. HOILU ROILU, ROTIL PULMAD

Hiire pulm Äksi/Palamuse HOILU ROILU, ROTIL PULMAD, hiire tütar läks mehele nirgi noorema pojale. Küll olid uhked pulmalised: hunt oli uue viiuliga, karu kahe kanneliga, vares vaskisaabastega, tihane tinase reega, kukk läks kuldse kaarikuga, kana klaari põllega. Viisi kirjutas üles

Sildid ,
Postitatud Laulud loomadest ja lindudest

5. MA TEGIN METSA MESKIKAERAD

Põdratapja Laiuse/Palamuse MA TEGIN METSA MESKIKAERAD, tänavile tangukaerad, ma tegin laande laiad kaerad, mäe peale märjad kaerad, kingu otsa kirjud kaerad. Siis tuli pugi metsast välja, sõi mul metsast meskikaerad, tänavilta tangukaerad, sõi mul laanest laiad kaerad, mäe pealta märjad

Sildid ,
Postitatud Laulud loomadest ja lindudest

1. SIIVU, SIIVU, PÄÄSUKENE!

Kolm välja, kolm metsa Palamuse SIIVU, SIIVU, PÄÄSUKENE, lenda, kaeralinnukene, lenda üle kolme välja! Lendas üle kolmi välja: üks oli välja rukkivälja, teine välja odravälja, kolmas välja nisuvälja. Mis on välja rukkivälja, see on vannu naiste välja, mis on välja

Sildid ,
Postitatud Lüürilised laulud maast ja ilmast

2. PALJU MEHI, MIS ON MEILA

Mõistatus viljadest Palamuse PALJU MEHI, MIS ON MEILA, mehed, kui mere varesed, mõista, mõista mu õeke: üks on üksi ümmargune, teine pisut pikergune, kolmas kolmekandiline, neljas neljanurgeline, viies terava ninaga, kuues tömbi otsaga, seitsmel pikad püksid jalas. Mina mõistan, miks

Sildid ,
Postitatud Lüürilised laulud maast ja ilmast

1. KELLEL ON PIKAD PÕLLE PAELAD?

Mõistatuslaul Tartu linn/Palamuse KELLEL ON PIKAD PÕLLE PAELAD? Pajul on pikad põlle paelad. Kellel on seljas siidikleiti? Lepal on seljas siidikleiti. Kellel on seljas valge kasuk? Kasel on seljas valge kasuk. Kellel on rüüdi remmelgane? Haaval on rüüdi remmelgane. Kellel

Sildid ,
Postitatud Lüürilised laulud maast ja ilmast

10. KUS ME LÄHME VASTA ÖÖDA

Looja heinateol M-Magdaleena/Palamuse KUS ME LÄHME VASTA ÖÖDA, pillume vasta pimedat? Öö on pikka ja pimeda, taevas laia ja lageda, meri musta meeletuma. Meie teeme tee iluda, tee iluda, maa mõnuda, et see tee ei teotaks meida, väli laia laidaks

Sildid , ,
Postitatud Lüürilised laulud maast ja ilmast

4. KUS MA LAULU LAHUTASIN

Lauliku lapsepõlv. Laulust saar Laiuse/Palamuse KUS MA LAULU LAHUTASIN, sinna kasvis suuri saari, sinna metsa murdeessa, sinna laane langeessa. Jõgi jooksis juurta mööda, kalad kullased jõesse, haugel suured laugud otsad, purikatel kirjud küljed Kui ma hakkan laalemaie, laalemaie, laskemaie, siis

Sildid ,
Postitatud Lüürilised laulud maast ja ilmast

1. MUL OLL KOLMI VENNAKESTA

Vend veehädas Laiuse/Palamuse MUL OLL KOLMI VENNAKESTA, ühe saatsin marjamaale, teise saatsin karjamaale, kolmanda saatsin kalale. Kodu tuli marjamaalta, kodu tuli karjamaalta, ei tulnud kodu kalalta. Võtsin sõle rinnaasta, lehe laia kaelasta; panin sõle sõudema, lehe laia lendama: „Sõua sõlge,

Sildid ,
Postitatud Lüro-eepilised laulud

7. KES TÕI SÕJA SÕNUMIDA?

Venna sõjalugu Laiuse/Palamuse KES TÕI SÕJA SÕNUMIDA, kesse kandis vaenu keelta? Arak tõi sõja sõnumida, vares kandis vaenu keelta. Kes läeb meilta sõdimaie, kas läeb isa, või läeb ema, või läeb kõige noorem poega? Ei läind isa, ei läind ema,

Sildid ,
Postitatud Lüro-eepilised laulud

6. TÕNU TUASTA TÕUSIS SUITSU

Venna sõjalugu Laiuse/Palamuse TÕNU TUASTA TÕUSIS SUITSU, mis seal Tõnula tehakse? Sõjaleiba sõkutakse, vaenukakkau kastetakse. Kes Tõnulta sõtta lähäb, kas lä’äb isa, või lä’äb ema või lä’äb välja vanem venda? Ei lä’ä isa, ei lä’ä ema, ei lä’ä venda vanemat,

Sildid ,
Postitatud Lüro-eepilised laulud

6. LÄHME MERDE PÜHKEMAIE

Mere pühkimine. Suur tamm Laiuse/Palamuse LÄHME MERDE PÜHKEMAIE, mere äärta äigamaie, pühime pühkmed meresse, äigame laastud laenetesse. Mis sealt tõuseb pühitesta, kumab sealt kulda äiatusta? Tamm sealt tõuseb pühitesta, kuusik kumab kulda äiatusta. Mina tamme vaatamaie – tamm tahab kasva

Sildid , ,
Postitatud Müütilise sisuga laulud

5. LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE

Nuttev tamm Laiuse/Palamuse LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE, udusella hommikulla, varasella valge’ella. Mis mina leidsin metsassagi? Leidsin tamme nuttemasta, nõmmepuu nõretamasta. Mina tammelta küsima: „Mis sina nutad, tammekene?“ Tamme mõistis, tamme kostis: „Muida puida raiutakse, mind aga üksi jäetakse, suure tuule tuigutada,

Sildid ,
Postitatud Müütilise sisuga laulud

4. ISI JOON JA KORISTAN KANNUD

Suur tamm. Õllest tamm Laiuse/Palamuse ISI JOON, KORISTAN KANNUD, viskan vitsad võõsikuie, kannu lauad kaasikuie. Senna tõusis tammemetsa, ajas üles haavikmetsa. Igal tipul on tihane, igas otsas on oravad, igas latvas laululindu. Säält siis raiusin rattapuida, koputasin kodarapuida, isa härja

Sildid ,
Postitatud Müütilise sisuga laulud

4. VEERE, VEERE, PÄEVAKENE!

Veere, päev! Mõõk merest Tartu linn/Palamuse VEERE, VEERE, PÄEVAKENE! Ei ole aega päeval veerda, päeval veerda, kullal keerda – päev soeb sulaste päida, kammib karjalaste päida, harib päida armetutel. Hari sulpsatas meresse, peade-lauda laenetesse, kulda kammi kalda alla. Läksin Peetri

Sildid ,
Postitatud Müütilise sisuga laulud

3. VEERE, VEERE, PÄIVAKENE!

Veere, päev! Suga merest Tartu linn/Palamuse VEERE, VEERE, PÄIVAKENE, kulu, kulla tunnikene, veere vaese sauna peale, kuninga koja lävele, seal istub isand tuassa, seal istub emand tuassa, soeb seal sulaste päida, kasib karjalaste päida, harib päida armetumil, suga kuldane käessa,

Sildid ,
Postitatud Müütilise sisuga laulud

2. VEERE, VEERE, PÄEVAKENE!

Veere, päev! Mõõk merest M-Magdaleena/Palamuse VEERE, VEERE, PÄEVAKENE! Ei ole aega päeval veerda, päeval veerda, kullal keerda – päev soeb sulaste päida, kammib karjalaste päida, arib päida armetutel. Ari sulpsatas meresse, pea-tal-lauda laenetesse, kuldakammi kalda alla. Läksin Peetri palvele, Andresse

Sildid ,
Postitatud Müütilise sisuga laulud

3. JAANIKENE POISIKENE

Kuldnaine Kursi/Palamuse JAANIKENE, POISIKENE, lubas naiseta elada, lubas kaasata kasuda. Elas ühe aastakese, peale mõne päävakese. Ei saand naiseta elada, ei saand kaasata kasuda. Võttis puusta naista teha, tammepakusta tahuda. Haavapuust tegi Annekesta, kasepuusta Kaiekesta, lepapuusta Leenukesta, marjapuusta Marikesta. Kulda

Sildid ,
Postitatud Müütilise sisuga laulud

5. MEITE MAI OLI NEITSIKENE

Salme laul Tartu linn/Palamuse MEITE MAI OLI NEITSIKENE, läks aga karja saatemaie, pühapäeva hommikulle, argipäeva lõuneelle. Mis tema leidis karjateelta, see tema põimis põllelagi, seadis särgi rüppeeje. Esti viis tema eide ette, pärast andis taadi kätte; taat pani aita ju

Sildid ,
Postitatud Müütilise sisuga laulud

3. LASKE KADRID SISSE TULLA!

Kadrid tulnud kaugelt Torma/Palamuse LASKE KADRID SISSE TULLA! Kadrid tulnud kaugelt maalta, hõbedasta õrta mööda, kullasta kõrendit mööda, ümbert ilma ümaret, kõrvasta kuud kumeret, alta halli ilma tulnud, pealta päikese punase. Mis nägid kuu tegevat? Kuu tegi kulda rõngaida. Mis

Sildid ,
Postitatud Sügis

1. AMMU KADRID OODATIE

Kadri tantsimine, õnnistamine Kodavere/Palamuse AMMU KADRID OODATIE, ika kadrid ihatie, täna kadri tänna saanud. Tantsi tasa, kadrikene, et ei liiva maast ei liigu, ega tolmu maast ei põru, ega raba maast ei rappu – liiv heidab linniku peale, põrm sull

Sildid ,
Postitatud Sügis

3. MIS´TES JAANI OODETESSE?

Jaanilaul Kodavere (< K-Jaani)/Palamuse MIS´TES JAANI OODETESSE, jaaniku, jaaniku, Jaani kaevu kannetesse, jaaniku, jaaniku? Sest ep Jaani oodetesse, jaaniku, jaaniku, Jaani kaevu kannetesse, jaaniku, jaaniku: päästame’ härja hädästa, jaaniku, jaaniku, piimalehma pindeesta, jaaniku, jaaniku, vasiku vana tõbesta, jaaniku, jaaniku. Jaanikene,

Sildid ,
Postitatud Suvi

12. OLGA TERVE, ÕLLESEPPA!

Saar õllest Palamuse OLGA TERVE, ÕLLESEPPA, kes on teinud hea õlle! Mina mekin meelta mööda, katsun kannu ääri mööda. Joon õlle, kõristan kannu, viskan vitsad vitsikusse, kannulauad kaasikusse. Sinna kasvis suuri saari, suuri saari, laia oksi. Igas oksas oravida, igas

Sildid , , ,
Postitatud Küla ja sulased

4. JUMAL AGA SUNDKU SURMA KÄTTE

Ema haual. Ema ja armud Laiuse/Palamuse JUMAL AGA SUNDKU SURMA KÄTTE, jumal aga sundku surma kätte, hele-lee, nähku suure vaeva kätte, nähku suure vaeva kätte, hele-lee! Tappis aga isa, tappis aga ema, tappis isa, tappis ema, hele-lee, jättis vara vaeseks

Sildid , ,
Postitatud Lapsepõlv

2. KOHE MEIE ÕITSI LÄÄME?

Kuhu teeme õitsitule Ta-Maarja/Palamuse Õitsel KOHE MEIE, õitsile, ÕITSI LÄÄME, õitsile, õitsile, lääme õitsi-õitsile, õitsi lääme, õitsile, tule teeme, õitsile, õitsile, lääme õitsi-õitsile? Tule teeme, õitsile, tulba alla, õitsile, õitsile, lääme õitsi-õitsile.   Kohe meie, õitsile, leeri teeme, õitsile, õitsile,

Sildid , ,
Postitatud Öö

6. KES NOO UHKE OLLENESSE?

Teretamata möödaminejale Palamuse KES NOO UHKE OLLENESSE, kes noo kõrgi kõndinesse? – Julgu ei „jumal appi“ anda ega tuua tervisida. Mööda läävä mürgü tüki, kavvest käänvä ravva kange. Egä ei sünni suurte sekkä, mahu ei kõrke kõrvale. Suure löövä suu

Sildid ,
Postitatud Lõuna

2. TEU MA TEGIN TARVASTUSSE

Teolise leivakott Äksi/Palamuse Rehelaul TEU MA TEGIN TARVASTUSSE, rehe peksin Pirmastusse, karjakorra Karksiesse. Läksin Tarvastu teole, lass oli seljas, laps oli süles, pudrupott oli puusa peal, kördilänik külle peal. Kolm oli räimi rätikusse, üks sai süüa, teine müüa, kolmas jäi

Sildid , ,
Postitatud Lõuna

24. LINAKENE LINNUKENE

Lina elulugu Palamuse LINAKENE LINNUKENE, tuhat surma sulle loodu, sada surma sulle tehtu: sinu likku viidanesse, kivi pääle pantanesse, siis sinu välja võetesse, siis su parsil pantanesse, roobitsele ropsitesse! Viis ja tekst: Helene Maasen (EÜS VI 1183 (38) Palamuse –

Sildid ,
Postitatud Lõuna

2. MINU ISAL PIKAD PÕLLUD

Lõpe, põld Ta-Maarja/Palamuse Lõpe, põld MINU ISAL PIKAD PÕLLUD, pikad põllud, laiad väljad – otsad joosevad ojasse, peenrad pikad pei ääre. Küll ma lõikan, ei ma jõua! Lõpe otsa põllukene! Kui sa’i lõpe, sia jätan, sia jätan sirgu süüa, sirgu

Sildid , ,
Postitatud Lõuna

7. KÜLA KARJATSE, KANASE

Ajage kari siia Palamuse Ajage kari meile KÜLA KARJATSE KANASE, õõ-õõ-ee, aage kari meie poole, õõ-õõ-ee, meie aame teie poole, õõ-õõ-ee! Ehitäme elmelinna, õõ-õõ-ee, kuame kume-keriku, õõ-õõ-ee; teeme sisse siidilaiva, õõ-õõ-ee, välja teeme väitselaiva, õõ-õõ-ee, otsa teeme ubinalaiva, õõ-õõ-ee.  

Sildid ,
Postitatud Lõuna

1. KIVIKENE, KULLUKENE

Eks võind meres mürada Palamuse Nõrk orjatüdruk   KIVIKENE KUL´LUKENE, mis sa tulid meie maale, meie pihtu piinama, käevarsi vaevama, käevarsi vaevama ja õlanukki õeruma? Oleks me pead pihlakasta, õlanukid õõnapuused, käevarred kuslapuused, sõrmed sõstrapuu lülista – siis ma peaksin

Sildid ,
Postitatud Lõuna

1. PAISTA, PAISTA, PÄEVAKENE!

Tule välja, päevakene Kursi/Palamuse PAISTA, PAISTA, PÄEVAKENE, heledaste, ilmakene! Täna tapan musta kuke, annan harja sinule, homme tapan tallekese, annan sulle sarvekese. Viis: Madli Saeble (82 a) (EÜS VIII 287 (14) < Kursi khk, Puurmanni v – J. ja M.

Sildid , ,
Postitatud Hommik