Kosilased tulevad
Laiuse
EMAKENE, MEMMEKENE,
pane vaht värava peale,
teine teise nurga peale,
kolmas jõe kolga peale –
ma lähen jõelta vetta tooma
isa kirvesta ihuda,
venna verstu haljastada:
isa kirves heitis killu,
venna verstu roosteteles.
Kuulsin siis kuljuste kõlina,
hõbeohjade helina.
vaskivaljaste ragina.
Emakene, memmekene,
pane rinda pikka peergu,
lase lustilla põleda:
mina kargan kamberie,
seisan seitsme seina taga,
kuulan kuue luku taga.
Vaatan oma peiukesta,
kas on oma hulgassagi,
väärilist siin teiste väes.
Kellel on küüra küllessagi,
käära teisessa käessa,
vesivilli varbaassa –
sellel ei sünni ma süleje,
sellel ei mahu ma majaje!
Emakene memmekene,
siin on oma hulgassagi,
vääriline selles väes,
kel´ pole küüra küllessagi,
käära teisessa käessa,
vesi aga villi varbaassa –
sellel sünnin ma süleje,
sellel mahun ma majaje!
Laulnud Mart Kreos (50 a) (H II 43, 634 (29) < Laiuse khk, Laiuse v – M. Korts, 1887).