Kaasa kaugel Torma MAGAMA, MAGAMA, RAHVAS, õhtule, õhtule, igaüks oma omaga, õhtule, õhtule, iga nägusa kaenelassa, õhtule, õhtule. Kel’ pole kaasat, võtku kassi, õhtule, õhtule! Mul’ pole kaasat, võtan kassi, õhtule, õhtule – minu kaasa kaugeelle, õhtule, õhtule: viis…
Öösel üksi Kodavere Poissmehe laul MUEDU, MUEDU MA ELAKSIN, muedu tunnid tuegerdaksin, tuleb aga lauba õhtukene, päris pääva luoja minek – kõik läävad õmaga magama: isa sie lääb õmaga, veli nuore nuorikuga. Miska lään mina vaene? Mina üksi huoneeie, üksi…
Öösel üksi Laiuse ISA LÄHEB EMAGA ÕHTALE, ÕHTALE, vend lähab noore noorikuga, õhtale, õhtale, kellega lähen mina vaene, õhtale, õhtale? Lähen nuttes nurga poole, õhtale, õhtale, tükin tühja sängi poole, õhtale, õhtale. Pööran külge – leian külma, õhtale, õhtale,…
Öösel üksi Laiuse OH SEDA ASJA HALEDA, oh seda elu igava, mis on vaesel leskenaesel ilma meheta elada! Muud ajad muidu elaksin, muidu tunnid tukerdaksin: tuleb see õnnis õhtukene, vilets videvikukene – isa läeb oma naisega, vend läeb noore noorikuga,…
Võta vahelt vaene Laiuse PIDIN AGA PIDIN AGA, HELLAD VENNAD, pidin aga Piipeje minema, sain aga Salla vainiulle, Kodi küla koppelije. Seal olid neiud rinnassagi: ees oli eide helmekaela, taga taadi taadrikaela, vahepeal olid vaesed lapsed. Hellakene, vennakene, kui läed…
Hoiatus pika naise eest Laiuse ELLAKE JA VENNAKENE, kui lähed naista võttemaie, ära sina võta pikka naista: pikk läheb pingile magama, seadab seared seina peale, kedraluud kerisse peale, labajalad laua peale. Võta lühike lupsakas: lühikene lüpsab lehmad, saadab karjad kaugeella,…
Neiu paelad. Pulmad metsas Äksi TEGIN, TEGIN, HELLAD VENNAD, tegin, tegin, kelmikesed, tegin valmis tedrepaelad, arule arakapaelad. Neiu aga kuulis, vastu kostis: „Ega aga neidu püisis püita, püisis püida, võrku võeta. Neiu saajul saadanesse, neiu viinul viidanesse!“ Mina aga kuulin,…
Kosjahobu. Tütred vette Kursi/Äksi ÖÖD MINA ÕLLUN, PÄÄVAD KALLUN, ööd mina õllun õitsessagi, päävad kallun karjassagi, kahe jõe kalda alla, kolme jõe kolga peale, nelja jõe nurga peäle, viie allika vilula. Kes mu juureje tulivad? Tulid kaksi kaubameesta, kaksi kaubame(he)…
Kosjad. Saan. Neli neidu Ta-Maarja/Äksi JAANIKENE, SAANIKENE, tegid saani salussa, kirju kollu koppelissa. Iga kuus tegid kodara, iga päävas päästsid pinnu, igas lõunes lõid sa laastu. Sai siis saani valmiteksi. Viisid uuele lumele, rabedalle rätsakulle, karetalle kasteelle. Kut’sid taati vaatamaie:…
Palju tütreid. Tütred vette Torma EMA EHTIS TÜTERIDA, isa ehtis poegasida, mõtles mõisa ju mineva, teo päivi ju tegema. Poega kõndis kosjateeda, ajas neiu asjusida, käis neiu käikusida. Tuli kosjasta koduje, visas vöö varna peale, kaabu laia laua peale, kindad…
Arg kosilane Kodavere KUU TÕUS’ KUME JÕESTA, päev Pärnu lätteesta, agu Narva allikusta. Valati mina valati, kust see tõusis meie velle? Viru piigade seasta, (H)arju Anne kaendelasta, rühke Reeda rüpe seesta. Veli tuli kukesse koduje, poolest ööst esä majasse. Visas…
Arg kosilane Kodavere LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE, eramaid mina õtsimaie, kaeramaid mina katsumaie, rukkimaid muretsemaie. Johtusin nelja näiu peäle, kogemata kõlme peäle. Es õle püssi püüda neidu, es õle võrku võtta neidu. Läksin kodu itketenna. Vasta tuli eite, vasta taate, vasta…
Hoiatus laisa naise eest Kodavere VELI ELLA VELJEKENE, ehk suab sulle siegi naene, vahest sulle siegi vaemu, kes ei tunne toemesida, mõesta lõeme lõngasida. – Käib ta külan. kerad käena, kangas pletitud pihuna, õtsib toeme tundijida, murratuse mõestijida. „Tule, talu,…
Kaevul kosija Kodavere VELI, HELLA VELJEKENE, kui lääd naista võtemaie, pane selga siidisärki, siidisärki, kulda kuube. Kui lääd läbi äia õvve, äia õvve, ämma õvve, tereta sa teome´ viisil: „Tere äiapapakene, tere, ämmamammakene! Kas one näädu teil koduna?“ Panin selga…
Tunnen tuima. Hoiatus pika naise eest Kodavere VELI, HELLA VELLEKENE, kaske, kaske, kui lääd naista võttemaie, kaske, kaske, võta õde õlma alla, kaske, kaske, õde tunneb tuimad neiud, kaske, kaske, õde laidab laisad neiud, kaske, kaske. Tuemal tutsakud juuksed, kaske,…
Peetud neiud Kodavere EMÄKENE MEMMEKENE, võinud olla võttemata, minu küll (h)obo sõitemata, minu küll raha raiskamata, eks minu must võind muidu jooksta, kimmel ruun kivä vedädä, paat võind paasi kangutada, enäm kui neida neidusida, mis on pooleli pietud, läbi käte…
Miks mulle ei tulnud? Ta-Maarja MIKS SA MULLU MULLE EI TULLU, tuna mullu mulle ei jäänu? Ma oleks ammu aidad tennu, aidad tennu animunast, katust pannu kanamunast, rääbiseda räästaasta. Viis: Liisa Kurg (EÜS III 35 (15) < Ta-Maarja khk, Raadi…
Tule mulle! Ta-Maarja MARIKENE MURUMADAL, angerpiiga peenike, miks sa mullu mul ei tulnu, mul ei tulnu, mo ei olnu, kui käisid käsud järele – viied viinad, kuued kosjad, seitsmed said veel sõnumi, kaheksa kaugelt kuulajad? Oleks sa mullu mulle tullu,…
Kosjahobu söötmine. Palju tütreid. Tütred vette Kursi EMA AGA EHTIS POEGASIDA, isa aga ehtis tütterida, mõtles mõisada minema, tiupäivida tegema. Poeg võttis oielda hobusta, ravitseda ratsukesta ilma isa tiadematta, ilma ema tiadematta. Punne söötis, punne jootis, punne tema söötis punteelle,…
Kosjahobu söötmine. Kaevul kosija Kursi OH TEIE HULLUD NOORED MEHED! Näevad neidu kasvavada, sinisääri sirguvada, tinapihta paisuvada: võtvad hoielda hobusid, võtvad sööta sälgusida, ilma taadi teademata, ilma eide teademata, vanemate vaatamata – varjult sööta, varjult joota, varjult vetta vidada, akanesta…
Pulmad metsas. Neiude pilge Kursi NEIUKESED, NOOREKESED, kes teid keiki viinul viib, viinul viib ja saajul saadab – mõni saab metsasta mehele, puu aga otsast poistele, kannu otsast kaasadele. Sööt on laia söömalauda, peenar pikka istepinki, puud on pikad pulmalised,…
Arg kosilane. Püssil püütav. Metsast mehele M-Magdaleena LÄKSIN METSA MARSSIMAIE, padrikusse patsimaie, pühapäeva hommikula, argipäeva aegadela. Leidsin salga saarepuida, teise salga tomingida, kolmanda ju kuslapida, neljas noori neidusida. Oleks minul võrku, võtaks neidu, oleks minul püssi, püiaks neidu! Neidu kuulis,…
Hoiatus joodiku eest Kodavere TÜTARLAPSED LINNUKESED, hoidke te pead silidad, mehed vaatvad metsa varjust, poosid suurte puije varjust: õleks püssi, püüaksime, õleks võrku, võttaksime. Ei õle näiju püssil püida, püssil püida, võrgul võtta, näiju saajul suadenessa, näiju viinul viedanessa. Tütarlapsed…
Hoiatus joodiku eest M-Magdaleena ILUS ON PEIGU EEMALTA, kaunis peigu kaugeelta, mukk on peigu muide seassa. Kes teab peiu kombeida? Ehk joob kõrtsis kõrvikese, alevis joob hallikese, turul tulipunase? Ehk joob laugi laadateele, vesihalli veskiteele, kimmeli kirikuteele? Kui tuleb kõrtsista…
Mõni juhtub joodikule M-Magdaleena Mõni saab joodikule mehele TÜTÄRLAPSED LINNUKESED, kas te tääde, kos te suate? Mõni justub joatikulle, mõni kõrtsi käimärille, tuleb soosta sompajalga, räpäsikus rähmäsilmä, paiusikus paikapüksi. Oh sa joodik, joomakoera, tööle laiska lakekoera, õela õue õllekoera! Miks…
Ei lähe joodikule M-Magdaleena EI MA LÄHE JOODIKULE, joodikul pole rahasid, kõrtsis käijäl kopikid. Miis (1) läeb kõrtsi, ma läen kõrva, miis juub (2) (h)ärja, ma (h)obese, miis juub kuvve, ma kasuka. Kui tuleb joobenud kodoje, viskab sukad sõnnikule, tallukad…
Hoiatus joodiku ees. Joodiku hobune M-Magdaleena TÜTARLAPSED LINNUKESED, kabujetsid kaunikesed! Kas te teate, kohe te’ saate? Mõni juhtub joomarile, mõni kõrtsi käimarile. Kus on joodiku hobene, lakekoera lauku ruuna? Seisab kõrtsi seina küljes, vahib kõrtsi varna küljes: silmad söövad, suu…
Mõni juhtub joodikule Kursi MÕNI SAAB HALVALE MEHELE, kõrtsiskäijal köögärdille, kõrtsilingi liigutajal, kõrtsiukse uinutajal, kõrtsi kõlgaste magajal – seitsmed valjad vahetanud, kuued kindad kaotanud, seitsmed sukad suitsu jätnud. Viis: Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII, 296 (31) ) < Kursi…
Hoiatus joodiku eest Torma Ära mine joodikule TÜTÄRLAPSED LINNOKESED, ärä juukska juadikule, peäd ära pistko joaretsele, kes tuleb juavenud külasta, õel tuleb õllevuadistä! Viskab ta sukad sõnnikule, tallukad taga värate, kingad keski põrmandule. Viis Kõnnu mõisa virtinalt (GEG, DH 519,…
Kosilased kodus. Müüdud neiu Kodavere MUL ÕLI VEIKE VELJEKENE, ai trai, trallalla tuli minu kodu kutsumaie, ai trai, trallalla, välja õtsast õikamaie, ai trai, trallalla: „Tule kodu, mu sõsare, ai trai, trallalla! Sul one kodus kõlmed kõsjad, ai trai, trallalla,…
Kehvad kosilased Kodavere OH, TE MEHED JU ÕLETÄ, kaske, kaske, mõtletä minna kosjule, kaske, kaske, teil one kodo kõlmi kuube, kaske, kaske, tõene pualeli pidetud, kaske, kaske, kõlmas karva viäreline, kaske, kaske! Oh, te mehed ju õletä, kaske, kaske, teil…
Kosilased kodus. Kolm kosilast Ta-Maarja MUL OLLI VÄIKE VELLEKENE, sõrmepikku sõsarake, tullid mu kodu kutsumaie, üle õue õikamaie: „Tule kodu, me õeke, sull om kodu kosilased!“ Mina kuulin, vasta kostsin: „Kost nad tullid, mu õeke, kost nad tullid, mu vennake?“…
Tore neiu. Tore sõit Ta-Maarja NÜÜD MA HÕLJUN ÕUNAPUULE, päevad vahin vahterile, poisid alla vahtimaie, kübarale, kindaele: „Tule maha, marjakene, söödile sinepikene!“ Marja mõistis, kostis vastu: „Ei ole aega marjal minna, ma lään linna leeri peale, taga linna tandsu peale!…
Neiu ootab kosilast Ta-Maarja TÕUSE, PÄIVA, TÕTTA, PÄIVA, rühi, päivä, rutta, päivä! Jubap oodab ostet neiu, kaeb kaubeldud minijas. Oodab oma ostijada, kaeb kauba tegijada. Jubap oodab usse suuna, kaeb kammerde lävela. Oodab päivä ostejada, teise kauba tegijada: kas susi…
Metsast mehele. Joodik mees Kursi KÜMME TÜDRUKUT KÜLASSA, üheksa üle tänava – need kõik tahtvad viinul viia, viinul viia, saajul saata, õllekannula õlleta. Kes neid kõiki viinul viib, viinul viib, saajul saadab, õllekannula õlletab – mõni saab metsassa mehele, puude…
Neiu tahab talupojale M-Magdaleena/Äksi EI MA HOOLI, KAKS EI KARDA, ei hooli uba midagi, ei karda käbi kedagi, neista noorista mehista. Mööda lään ma, kaudu käin ma, mööda lään ma mölderista, kaudu käin ma kangurista: ei ma lähe mölderille –…
Müüdud neiu M-Magdaleena/Äksi Neiu tahab veel kasvada NEITSIKESED NOOREKESED, kaasike, kaasike, lähme linna lillakile, kaasike, kaasike, Pärnu alla pähkelille, kaasike, kaasike. Kessi tuli kodu kutsumaie, kaasike, kaasike? Tuli mu veike vennake, kaasike, kaasike, veike vikkel-sukakene, kaasike, kaasike. Mina vennalta küsima,…
Unenägu M-Magdaleena/Äksi Unenägu LÄKSIN KARJA SAATEMAIE, uinusin unimäele, sinilille lepikusse, kullerkuppu kuusikusse, angervaksade vahele. Siis mina nägin unessa: kuusk oli meie kodadela, haav oli meie aitadela, kask oli meie kamberissa. Neitsikene noorukene, kuusesta on kosilasta, haavast on arupidamista, kasest suured…
Metsast mehele Äksi Metsas pulmad NEITSIKESED NOORUKESED, kas on kõiki viinal viidud, viinal viidud, saajul saadud? Ei ole kõiki viinal viidud, viinal viidud, saajul saadud – mõned lähvad metsasta mehele, puu-küll’a-otsast poisile, kannu otsast kaasale. Puud on pikad pulmarahvas, lepad…
Kosilased tulevad Laiuse EMAKENE, MEMMEKENE, pane vaht värava peale, teine teise nurga peale, kolmas jõe kolga peale – ma lähen jõelta vetta tooma isa kirvesta ihuda, venna verstu haljastada: isa kirves heitis killu, venna verstu roosteteles. Kuulsin siis kuljuste kõlina,…
Nekrutiks võtmine Äksi OH MINA VAENE PÕLGTUD LAPS, mind põlgsid mõisavanemad, kõik kubjad, kiltrid aidamed – need olid mo pääle vihased. Mind pandi liisku võtlema, see liisk kaldus minu pial, mind veedi linna soldanist. siis päike paistis eledast, minu pruut…
Poisi ja neiu matus Torma KUI SEE POISSI ÄRA SUREB, kuhu teda maetakse? Kuuramaale kuusikusse, Harjumaale haavikusse. Kelleg’ poissi maha viidi? Vana sitavankeriga: viis oli hiiri tal eessa, kuus oli konna kutserissa, kõik olid sandid saatemassa, hillrakesed ilu tegemas. Kes…
Kolm hälli. Neiu matus Kodavere EMAKENE NENNEKENE, kolmen hällin mu hällitelid, neljan nõtken nõkutenid: kuusine one kõda nõtke, sarapuune suana nõtke, õõnapuune õvve nõtke. Mis (õli) nõtke ligi lageda, seda Leeni liigutelli, mis õli keski põrmanduda, seda hoidsid karja lapsed,…
Neiu ja poisi matus Kodavere KUHU POISID MATETAKSE? Suurde soohu rampaalla. Mis sääl alla pantakse? Pakkud alla, pakkud pääle, pakkud varvaste vahele, pakkud sõrme otsadelle. Miss sääl kasvab haua pääl? Koerkupud, kobrolehed, üleannetud ohakad! Kus neid neiud matetakse? Kirik’aeda, kabelille.…
Neiu ja poisi matus Kodavere KUI POOSID ÄRA SUREVAD, kohe poosid matetasse? Suosse mädamuasse, kueva kuuse juure alla, saksa mua sarapuu alla, laenema lepa alla. Kessi itkeb suu peäla? Susi itkeb suu peäla, karu aada kaldaanna, rebane ree jälila. Mis…
Oma ja võõra küla poisid Kodavere ELISTVERE POISID, INETUD POISID, lähvad jaanipä’äl keriku: (h)obo küll alla (h)allitanud, ise küll selgä seenitänud, kübär on pähä päevätänud, vöö küll vööle vihmatanud! Kaivere poisid, ilusad poisid, lähvad jaanipä’äl keriku: (h)obo alla kui see…
Poiste pilge Kodavere Uhke poiste pilkus OH TEIE POISID, TÜHJA UUD (1), tühja uud ja näljä kõrgid! Mis te tühja kiitelete, üle-küll-liia (h)oopelete – teil on rikkus rinnanagi, raharikkus rätikuna, uhkus uvve kuvve piäl, täi teie vammusse vahela, kirbu körtsu…
Meie ja teise poisid Kodavere MEIE VALLA NUORED MEHED, lähvad juanipäev keriku, hobu alla kui see ahju, ise seljas kui see saksa, kübar peäna kui keriku, lint one peäla kui see linna, ei õssa huarale õluta, ega litsele lihada. Allatskivil…
Soome sild. Tore noormees Kodavere KAE, KUN SÕEDAB NUORI MIESI, sõedab Suome silda müüdä, Suome silda nõtkatelle, aluspalki paagatelle; Suome näädised vahivad alta kuu ja piältä päävä, õbedase õvve alta ja läbi raadisse värävä! Viisi ja teksti kirjutas üles S.…
Tore noormees Kursi/Äksi OLGE UHKED, MEIE MEHED, olge uhked, käige kõrgid: olge uhked, ostke mustad, käige kõrgid, ostke kõrvid, ostke Hollandi hobesed, ostke loogad, lukud pääle, kenad loogad, kellad pääle! Kui lähate läbi külade, helgib mees, mehe hobene, lõksub looka,…
Tore mees. Oleks Kursi/Äksi ALT ME SÕIDIM AINU LINNA, mööda Mündi mõisijasta, säält me keiseri kiriku. Kissi nägi, sii nimeti: „Näe, kust sõidab uhke meesi, uhke meesi, uhke hobene: hobu tal alla kui sie osja, mees sääl pääle kui sie…
Neiuhulk laiali M-Magdaleena/Äksi EKS MEID ENNE OLNUD ULKA, olnud ulka, olnud ulka, käinud karja. Oli kui hobuste ulka, käis kui küla, käis kui küla karja ulka. Kus on nüüd jäänud meie ulka, kadunudki, kadunud kanaste karja? Oln’d meid viinud vihma…
Ilus juus Kursi/Äksi EMAKENE, MEMMEKENE, annid päeva piada pesta, teese päeva pärga pesta, kuu juusta kuivatada. Panin kuuske kuivemaie, kase latva kahkumaie. Mööda käisid mehed noored, kaudu käisid poisid kõrgid, ütlivad sirgeva sinepi, ütlid kasvava kanepi, ütlid päeva paistemaie. Oh…
Ehtedes neiu M-Magdaleena/Äksi Kaasitamised NEITSIKENE NOORUKENE, kaasike, läbi läksin kaasikmetsa, kaasike. Mõelsin kaasiku kahama, kaasike – isi kahan kardadesta, kaasike. Läksin läbi lepikmetsa, kaasike, mõelsin lepiku libama, kaasike – isi liban lintidesta, kaasike. Läbi läksin kuusikmetsa, kaasike, mõelsin kuusiku kuhama,…
Karskuse õpetus Kodavere Karskuse õpetus neidudele TÜTARLAPSED LINNUKESED, küla tüttered sõsared, sõsaru(ke)sed linnukesed! Kui te käide tiäda müöda, tiäda müöda, muada müöda, hoidke piikerid pihuna, käsiuamerida kähena – kui tuleb vasta poeste hulka, poeste hulka, kelmi kimpu, kui tuleb poessi…
Karske neiu Torma TÜTARLAPSED LINNUKESED, margakaelad kaunikesed, kui te’ käite teeda mööda, kui tuleb vasta meeste hulka, meeste hulka, poiste parve, pidage piitsa peossa, kandke kaigas kaindelasse. Mine läbi meeste hulgast, poe läbi poiste parvest. Kui tuleb poissi puutumaie, naisemees…
Neiu jume. Tuul puhub Torma MI’ NÜÜD PUHUB TUULEKENE, või nüüd lõõtsub lõhnakene? Puhud sa näiu punada, juud sa näiu jumeda, võtad verda palgeesta, juud jume huulilt punasilt. Näiul o’ pisut punada, pisut puna, väidu verda, pisut puna tal põsina,…
Põrm põllele Laiuse/Ta-Maarja LÄKSIN KÜLLA KIIKUMAIE, tamme latva laulemaie. Küla oli täis´i poisikeisi, vald oli täis´i vallatuisi: lõiva kurni koppelilla, vali-kaegast vanijul. Lõivad põrmu põlle pääle, udu uue kuue pääle, sita siidirätti pääle. Lätsin kodu iketenna, iketenna, nuttedenna. Ema mõistis…
Miks poisse põlgate Laiuse NEITSIKESED NOORUKESED, mis te endid arva’ate, et te poissa põlgaate? Tukkudes te teete tööda, laiseldes lõnga lasete: viis aga vilku vaksa peale, tuhat tompu tolli peale, sada sõlme süllalegi. Kui te kangasta kujute, suga siis nutab…
Riia rikkumine Kursi SIIT LÄÄB RINDA NEIDISIDA, paras parve tütterida. Tulgu teilta teine rinda, kubijalta kolmas rinda, vainialta valdakonda, saksulta sada tuhanda! Lähme rinnu Riia poole, tasa Tallilinna poole – lähme Riiga rikkumaie, Tallilinna taotamaie, Võndu kinni võttemaie, Põltsamaad põletamaie!…
Uhke neiu M-Magdaleena ET ON MEHI MIS ON MEILE, kaasike, kaanike, poissa meie poole peale, kaasike, kaanike. Kübar peas neil kõrkidella, kaasike, kaanike, ehk kus küla köömenilla, kaasike, kaanike, küla õue õunadella, kaasike, kaanike, küla tänav tangudella, kaasike, kaanike. Siis…
Pole tuimade soost M-Magdaleena MA POLE TUIMADE TUASTA, ega seinade seasta: ma olen trummali tuasta, pillipuhuja peresta. Pilli lõid minu pidajad, kannelt (lõid) minu kasvatajad, erelit lõid hellad velled, suu-küll-pilli suisutajad. Viis: Kaarel Siim (EÜS V 1180 (19) <M-Magdaleena khk,…
Ilus juus M-Magdaleena OMA MEMM ON MEMMEKENE, andis päeva piada pesta, kuu juuksid kuivatada. Pessin piada allikalla, jõe jookseva veella, mere keeru keske’ella. Panin mina kuuske kuivamaie, kadakasse kahkumaie. Mööda läksid Mündi saksad, kaugelt need Kalevi saksad. Küsiteles, mõistateles: „Kas…
Iluaeg M-Magdaleena ILUGEME, KUI ME VÕIME, kärageme, kui me käime, noored noorella ealla, parajailla põlvedella! Ma ise ilu tegija, alles rõõmu algajagi. Ilu kannan kaasassani, rõõmu räti nurgassani, nalja räti narmassani. Koju jäivad meeled kurvad, ahju ette naised kurjad, tuimad…