Öösel üksi
Kodavere
Poissmehe laul
MUEDU, MUEDU MA ELAKSIN,
muedu tunnid tuegerdaksin,
tuleb aga lauba õhtukene,
päris pääva luoja minek –
kõik läävad õmaga magama:
isa sie lääb õmaga,
veli nuore nuorikuga.
Miska lään mina vaene?
Mina üksi huoneeie,
üksi tühjaje tubaje,
Seäl ma õegun, seäl ma aegun,
õegun hõlma võttijida,
käe peäle keänejida,
suu alla sulgujida.
Keänan külje, leian külma,
keänan selja, leian seina,
jahedad õlid jalutsi lauad.
Siis lään nuttes nurga puole,
alatsedes ahju puole.
Kellega mina kõnelen?
Kirbuga mina kõnelen.
Kellega ma lusti lüön?
Lutikaga lusti lüön.
Kirp õli kõrki, es kõnele,
lutik laia, es lüö lusti.
Viis: Miina Till (s. Prinkwelt, 68 a) ( EÜS II 287 (61) < Alatskivi v, Pusi k – A. Liiv ja J. Raja, 1905); tekst: Kadri Kriit (H II 4, 563/4 (32) < Kodavere khk, Alatskivi v, Kriidi t – M. Koik ja J. Härms, 1887), täiendatud (H II 4, 659/60 (26) < Kodavere khk, Alatskivi v, Lahepera k – M. Koik ja J. Härms < Elias Pärn, 1887).