4. LÄKSIN TILLUKE TEOLE

Härjad murtud

M-Magdaleena

harjad_4_2r

LÄKSIN TILLUKE TEOLE,
abi küll vaimuke vaole,
kubijale kurvastuseks,
kilterile kiusatuseks.
Kubjas oli kuradi poega,
kilter kirju kõrtsi poega,
pandis minu kündemaie.
Kündsin päeva, kündsin teise,
kündsin tüki kolmat päeva,
lasksin härjad laane alla,
laane alla lakkumaie.
Tuli susi soomikusta,
laia käppa laane alta,
murdis ära musta härja,
kiskus ära kirju härja,
ära sõi härjad mõlemad.
Ikked jäid inisemaie,
jutad jäid joru ajama.
Läksin kodu ikedessa,
ikedessa, leinatessa.
Ema tuli vasta küsima :
„Mis sa ikked, poega noori,
või mis leinad, lapsi noori?“
„Miks ei ikke, emakene –
läksin tilluke teole,
abi küll vaimuke vaole,
kubijale kurvastuseks,
kilterile kiusatuseks.
Kubjas oli kuradi poega,
kilter kurja kõrtsi poega,
pandis minu kündemaie.
Kündsin päeva, kündsin teise,
kündsin tüki kolmat päeva,
lasksin härjad laane alla,
laane alla lakkumaie.
Tuli susi soomikusta,
laia käppa laane alta,
murdis ära musta härja,
kiskus ära kirju härja,
ära sõi härjad mõlemad.
Ikked jäid inisemaie,
jutad jäid joru ajama.“

Kes see mõistis iku keeled?
Ema mõistis iku keeled:
„Ära ike, pojakene,
Mustik tegi musta härja,
Kirjak tegi kirju härja,
nüüd saad härjad mõlemad.“

Viis: Eeva Reimann (EÜS V 1179 (13) <M-Magdaleena khk, Igavere k – J. Välbe, 1908; tekst: Mihkel Koort (72 a) (EÜS V, 1067 (23) < M-Magdaleena khk, Vara v – J. Välbe ja H. Sulg, 1908).

Sildid ,
Postitatud Lüro-eepilised laulud