Peoleo Laiuse Peo-leo, kas Tiit on teol? Teol, teol! Mia tal kaasas? Päts piima, lass leiba, kausiga kilet ka, piim läks ümber – vurr! Üles kirjutanud V. Ziegel (13 a, Kõola algk. õpil.) (E 77417 (10) < Laiuse khk, Vaimastvere…
Peoleo Laiuse Peo-leo, kas Tiit on teol? Teol, teol! Mia tal kaasas? Päts piima, lass leiba, kausiga kilet ka, piim läks ümber – vurr! Üles kirjutanud V. Ziegel (13 a, Kõola algk. õpil.) (E 77417 (10) < Laiuse khk, Vaimastvere…
Ta-Maarja Pääsukese laul käip nõnda Ostin härja, antsin härja, tõin kodu, antsin süvva, pages ärä, läksin perrä, sain kätte, käänsin kaala, kääks! Pääsukese laul Tahtsin pojal särki tehä, kahest nahast kasukad, pandsin ahju otsa pääle, kukus tulle tsärrr! Üles kirjutanud…
Retsitatiivid Kursi PIIRI-PÄÄRI PÄÄSUKE, kus su kulda pesake? Metsas kuiva kuuse otsas. Kus see kulla kuiva kuuske? Vanamees ta maha raiun’d. Kus see kulla vanameesta? Kivi taha kükitanud. Kus see kulla kivikene? Vesi ära veeretanud. Kus see kulla veekene? Halli…
Kurg kündmas. Kuld. Sõnakera Torma LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE hommikulla uitamaie, varakulla vaatamaie. Mis ma metsast eesta leidsin? Leidsin kure kündemasta, haraka leidsin äestamasta, tedre teri viskamasta. Lõin ma kure küira pihta, arakale hänna pihta, tedre teise tiiva pihta. Kure küirast…
Kurg kündmas Laiuse LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE pühapäeva hommikulla, argipäeva aegudella. Leidsin kure kündemasta, haraka äestamasta, tedre tööda tegemasta. Lõin ma kure kõrva peale, haraka habeme peale, tedre teise tiiva peale. Kurg läks maha kopsates, harak maha apsates, teder maha tepsates.…
Kull kutsumata. Loomad (linnud) tööl Äksi KUKEKENE, KANAKENE, lähme võidu siblima rikka mehe reie alla, vaese mehe kõlgastikku. Kukk sai üksi odratera, kana sai kaksi kaeratera, kukk tegi odrasta õluta, kana tegi kaerast kaksi kakku. Võttis siis kutsu võeraida. Ära…
Lindude õlu Laiuse TIBUKENE, NIBUKENE, lähme rikka rehe alla. Vaat luuli, vaat vaat luuli, lähme rikka rehe alla. Sibitseme, sabitseme siblime ja sablime. Vaat luuli, vaat vaat luuli, siblime ja sablime. Tera sulle, teine mulle, kolmas kotti kandijalle. Vaat luuli,…
Loomad (linnud) tööl Äksi OH SA KULLI, KURJA LINDU! Pani tööle teised linnud: pani kured kündemaie, arakad need äestamaie, varesed vagu vedama, lõukesed lõikamaie, värvud vihku väänamaie, pääsud päida noppimaie, kontjalad kodu vedama, pardid parsile panema, käud kätte andemaie. Peenid…
Loomad (linnud) tööl M-Magdaleena OH SA KULLI, KURJA LINDU, pani tööle tõised linnud! Pani kured kündemaie, varesed vagu ajama, mustad linnud muule tööle. Lõokene lõikas rukkit, unt oli usin ette andma, karu kange kätte kandma, kull oli kuhjade tegija, pääsukene…
Kuku, kägu! Palamuse KUKU IKKA, KÄUKE, kuku kullasta suvesta, helgi hellet heinaaega, kibeveta kiiniaega! Kägu ei kuku kivile, lind ei laula laastusmaale, kägu jät’s kirja kivi pääle, armi aiateibäesse, märgi jät´s ta mättäessä. Talunaine tarka naine, külanaine kiidus naine, võttis…
Kassilaul Ta-Maarja Kuda kass laulab NURR NARR NUKA PÄÄLE, kassi ase ahju pääle; nursi, narsi, nõgese varsi, sanna parsi, arva sõkla, tihti sarja. MIKI KIKI MEILE TULL´, kirr-kärr kärnätse obesega, sirr-sarr saaritse sadulaga, pirr-parr peni pääle läits, kirr-kärr kintsust kinni…
Hiire pulm Torma Nirgu pulmad HIIR AGA HILKUS HEINAMAALE, saba nõtkus naarismaale: tütar viiakse mehele, nirgu noorema pojale, kärpa tütarde kälile! Küll siis pulmi peeti, andeid kokku toodi – mutt tõi põlle, musta põlle, kirp tõi põlle, kirju põlle, täi…
Hiire pulm Äksi/Palamuse HOILU ROILU, ROTIL PULMAD, hiire tütar läks mehele nirgi noorema pojale. Küll olid uhked pulmalised: hunt oli uue viiuliga, karu kahe kanneliga, vares vaskisaabastega, tihane tinase reega, kukk läks kuldse kaarikuga, kana klaari põllega. Viisi kirjutas üles…
Hiire pulmad Äksi UIJU RUIJU, ROTIL PULMAD, hiire tütar läks mehele, nirgi noorema pojale. Unt läks uue vankriga, karu kuldse kaarikuga, vares vaskse saabastega, tihane tinareega. Vares oli vaski valjastega, kull oli kullast kuljustega, klõnks oli musta kuuega. Seal olid…
Kits kile karja Kursi/Ta-Maarja Lambaniitja laul KILE KITS KARJA, üle mere metsa, too mulle heina, mina heina lehmale, lehm mulle piima, mina piima põrsale, põrsas mulle pekki, mina pekki ämmale, ämm mulle kakku, mina kakku kalevile, kalev mulle rauda, mina…
Kits kile karja Laiuse KIRI KITS METSA, võta poeg perra, too mulle einu, mina eina lehmale, lehm mulle piima, mina piima põrsale, põrsas mulle külge, mina külle ämmale, ämm mulle kakku, mina kaku kalele, kale mulle rauda, mina raua reole,…
Kits karja Kursi/Laiuse KITS KILE KARJA, üle mere metsa, võta vikat selga, niida mulle heina; mina heina lehmale, lehm mulle pippi, mina pippi põssale, põssa mulle põtka, mina põtka ämmale, ämm mulle kakku, mina kakku utele, utt mulle villa, mina…
Kits kile karja Kursi KITS KIDU KARJA, üle mere metsa, too mulle heina, mina heina lehmale, lehm mulle piima, mina piima põrsale, põrsas mulle külge, mina külge ämmale, ämm mulle kakku, mina kakku reole, reo mulle kulda, mina kulda tammele,…
Loomad. Imed Kodavere OI IMETA, OI IMETA, mis nägin Nõu külassa! Koerad kündsid, härjad hauksid, lammas läks laudile munele, kana tõi kaksi tallekesta, hobu tõi härga-vasika, lehm tõi lauku täkukese. Oi imeta, või imeta, mis nägin mina imeta: taevas tantsis,…
Loomad tööl. Imed Laiuse SÕITSIN, SÕITSIN, VENNIKENE, sõitsin tüki Türgimaada, natukese Narva maada, poole ilma Pohlamaada – ei näind seda imeta, mis nägin Nässuveressa, mis oli Ubakalussa! Koerad kündsid, härjad hauksid, ärjad hauksid istakille, koerad kündsid kükakilla; obu tõi härik-vasika,…
Loomad tööl. Imed Laiuse/Kursi VÕI IMETA, VÕI IMETA, mis nägin mina imeta! Kaksi naista tappelesid: Annel oli harki, Kaiel kooku, Maiel margapuu õlalla, Leenul leemekulbikene. Kaelkoogud kannid vetta, kerilauad keedid leenta, siga sõtkus taigenada, naine tuhnis tuhnermaada, kubjas haukus hange…
Põdratapja. Imelik maja Tartu linn MUL OLI ÜKSI AINUS VENDA, see oli isi ilma-tarka: nisud tegi niinemetsa alla, tanguodrad tänavasse, õlleodrad õue alla. Siis tulli pukki Poolamaalta, veeris siia Venemaalta. Nisud sõi ta niinemetsa alta, tanguodrad tänavasta, õlleodrad õue alta.…
Põdratapja. Imed Laiuse ÕITU MA ORAST KÜLVASIN, mäe otsa mängukaerad, kingu otsa kirjud kaerad. Pukk sõi õitust orase, mäe otsast mängukaerad, kingu otsast kirjud kaerad. Võtsin pukki sarvist kinni, lõin ma puki vastu maada. Nahk sai Narva nahkrule, liha sai…
Põdratapja Laiuse/Palamuse MA TEGIN METSA MESKIKAERAD, tänavile tangukaerad, ma tegin laande laiad kaerad, mäe peale märjad kaerad, kingu otsa kirjud kaerad. Siis tuli pugi metsast välja, sõi mul metsast meskikaerad, tänavilta tangukaerad, sõi mul laanest laiad kaerad, mäe pealta märjad…
Seatapmine. Kass kaevus Laiuse NE´P ON SEAD MIS MINULE, orikad onupojale – söödan sullgu, joodan jullgu! Läksin siga tappemaie, kutsun orjad otsa lööma, päivilised pähe peksma. Ori ei tulnud otsa lööma, päiviline pähe peksma. Tuli see väimees väärasilma, lõi selle…
Kass kaevus Laiuse PERETÜTAR LIIGA LAISKA, ei tema viitsind vetta tuua, aas tema kassi vetta tooma. Kass läks kaevust vetta tooma, jalg oli libe lipsatama, kassi kukkus kaevu sisse. Siis aas külast abi otsma: köis külasta, mees peresta; kümme köit…
Loomad kõnelevad M-Magdaleena VANA MIIS OLI VAARIKENE, abe alli lõuakene, läks tema ärga tappemaie. Ärg aga vasta vaidlemaie: „Suvel sul künnan suured söödud, talvel toon härgvasika!“ Vana miis oli vaarikene, abe alli lõuakene, läks tema lehma tappemaie. Lehm aga vasta…
Loomad kõnelevad Torma Loomade tapmine pulmadeks TAHTSIN IKKA NAISTA VÕTTA, pikka pulmada pidada. Läksin siga tappema. Siga mul mõistis, vasta kostis: „Ma toon põhutäie põrssid, kevade kümme kesikut.“ Ei saand siga tappeda. Läksin härga tappema. Härg mul mõistis, vasta kostis:…
Kolm metsa M-Magdaleena SINISIRGU LINNUKENE lendas ülle kolme metsa: üks oli metsa kuusemetsa – see oli vana meeste metsa, üks oli metsa haavametsa – see oli noore poeste metsa, üks oli metsa kasemetsa – see oli noorte neide metsa. Teraga…
Kolm metsa Laiuse SINISIRJE LINNUKENE, sinisirje, kuldakirja, lendas üle kolme välja: üks oli ruuge rukkivälja, teine kallis kaeravälja, kolmas niiske nisuvälja. Mis on ruuge rukkivälja, see on meie laste välja, mis on kallis kaeravälja, see on noorte meeste välja. mis…
Kolm metsa Äksi SINISILMA PÄÄSUKENE, marjaskaela linnukene, lendab üle kolme metsa: üks on metsa kuusemetsa, teine metsa kasemetsa, kolmas metsa lepametsa. Mis on metsa kuusemetsa, see on vanameeste metsa, mis on metsa lepametsa, see on vana naiste metsa, mis on…
Kolm välja, kolm metsa Palamuse SIIVU, SIIVU, PÄÄSUKENE, lenda, kaeralinnukene, lenda üle kolme välja! Lendas üle kolmi välja: üks oli välja rukkivälja, teine välja odravälja, kolmas välja nisuvälja. Mis on välja rukkivälja, see on vannu naiste välja, mis on välja…
Mõistatuslaul Laiuse MÕISTA, MÕISTA, MU ÕEKE, kas sina mõistad mõistatada? Mina kül mõistan, miks ei mõista, mis sest tühjast mõistatada. Kellel pikad põllepaelad? pajul pikad põllepaelad. Kellel leinasärgikene? Lepal leinasärgikene. Kellel see pea punane? Pihlaka pea punane. Kellel see kardane…
Mõistatused viljast Laiuse KIS ON ÜKSI ÜMMARGUNE? Ernes üksi ümmargune. Kis on pisut pikergune? Uba pisut pikergune. Kis on lai ja latergune? Leats on lai ja latergune. Kis on kolmekandiline? Tatar kolme kandiline. Kellel ruugeed juuksed? Rukkil ruugeed juuksed. Kellest…
Mõistatus viljadest Palamuse PALJU MEHI, MIS ON MEILA, mehed, kui mere varesed, mõista, mõista mu õeke: üks on üksi ümmargune, teine pisut pikergune, kolmas kolmekandiline, neljas neljanurgeline, viies terava ninaga, kuues tömbi otsaga, seitsmel pikad püksid jalas. Mina mõistan, miks…
Mõistatuslaul Tartu linn/Palamuse KELLEL ON PIKAD PÕLLE PAELAD? Pajul on pikad põlle paelad. Kellel on seljas siidikleiti? Lepal on seljas siidikleiti. Kellel on seljas valge kasuk? Kasel on seljas valge kasuk. Kellel on rüüdi remmelgane? Haaval on rüüdi remmelgane. Kellel…
Kellele kurdan. Nutust järv Palamuse/Äksi KELLEL KURDAN KURVAD MEELED, õeke, alan haige’e südame, õeke? Kurdan kivil keriku teele, õeke, kannule kabeli teele, õeke: kivi kõrki, ei kõnele, õeke, paas om paksu, ei pajata, õeke, kand on kalki, ei kõnele, õeke.…
Murelaul Ta-Maarja/Äksi Lese mehe laul ÜKS AGA ÜTEL; „LAULA, LAULA!“ Teine ütel: „Luule, luule!“ Kolmas ütel: „Kuku, kuku!“ Kuidas kukun, kurba lindu, laulan, laane leinalindu? Ma laulan läbi murede, läbi leinase südame, läbi hoole ohkatella. Mul on mure, ei ole…
Orjad. Murelaul Palamuse/Äksi OS ME VAESE OSTET ORJA, õeke, ostet orja, pästet pärja, õeke, kinni kiilutu sulase, õeke! Ei me oju osteenna, õeke, pääse ei välla päästeena, õeke. Ma vaene murealune, õeke, liia leina kannataja, õeke, mullu jõin murekariku,…
Kurva kodu Torma Tuule tuba. Kurva kodu. KUS ON (NÜID) KURVADE KODUKE, vaestelaste varju paika? Kõik kullad kojuje läävad, kõik hellad emade juurde. Kuhu mina, vaenelapsi, kuhu pean mina minema, kuhu pean pea panema? Sinna, kus udu on akandesta, päev…
Nutust järv M-Magdaleena ÄRA LÄHEN, ÄRA TÕOTAN, ära siita rahva seesta, paremisse paikadesse. Aseme ma annan muile, toa teisele tõotan. Siis hakkas hale tulema, vesi silmist veeremaie: pale jooksis pange vetta, teine pale teise pange. Sealt sai küla karjal juua,…
Mure M-Magdaleena MIS MAKSAB MURETSEMINE, kange hooli kandemine! Ei lase mure magada, hooli suuri tulla unda, mure kõrvan kõneleb, hooli vaatab varjultagi. Mure muugib, leina leegib, mure minu muugib mustaasta, leina leegib valgeesta. Mis mul oli hommikulla, vara enne valgeeda?…
Imetegija. Tore sõit Laiuse JUMALAL OLI ÜKSI POEGA, Maarial oli kaksi lasta. Need tegid ilmas imeta: need kisksid kivista peergu, nad lõhksid lumesta laudu, aganast tegid keerud köied. Nad heitsid munale sõlmed, tegid tuulesta hobuse. Siis läksid Soome sõitemaie; sõitsid…
Mustad mundrisse. Imemaa Tartu linn OOTAME JA KANNATAME, kas meid hulka hüietakse, seltsi sekka kutsutakse, parve sekka palutakse. Kui meid hulka’ei hüieta, seltsi sekka ei kutsuta, parve sekka ei paluta, paneme mustad munderisse, hallid hõbehelmetese, sõrasilmad sõrmustesse, paadid täkkud pannelisse,…
Tore sõit Laiuse SAIN MA TEELE, VÕTT´ TIBADA, sain ma muale, võtt´ marada, võtid loogad lüia lunda, loogad lunda, turjad tulda. Tulda lõivad ruuna turjad, sädemeid lõid sälu siared, välku lõivad varsa kabjad. Kui läksin läbi külade, läbi küla vahede,…
Tee ilu Laiuse HULK SIIT LÄINUD UHKEEIDA, helelee, rida kaks läind rikkaaida, helelee, tropp läind peretüterida, helelee, ei nad teinud tee iluda, helelee tee iluda, maa menuda, helelee metsa kõrge kõmada, helelee välja laia laulusida, helelee. Meie kaksi vaestalasta, helelee…
Looja heinateol M-Magdaleena/Palamuse KUS ME LÄHME VASTA ÖÖDA, pillume vasta pimedat? Öö on pikka ja pimeda, taevas laia ja lageda, meri musta meeletuma. Meie teeme tee iluda, tee iluda, maa mõnuda, et see tee ei teotaks meida, väli laia laidaks…
Neiud öösel käimas Torma KUS ME’ LÄH’ME, NEITSIKESED? Kus me’ läh’me vastu ööda, vastu ööda, vastu kuuda, vastu pilgasta pimedad, vastu eha valgeeda? Ööd on pikad ja pimedad, väljad laiad ja lagedad, taevas tahmakarvaline.(1) Heidame öömajale, oleme hommiku varased, enne…
Orjade tee M-Magdaleena LÄHME SEDA TEEDA MÖÖDA, seda teeda tipulista, mõtel-marja varsilesta; kust on enne orjad käinud, orjad käinud, härjad läinud, vara käinud vaesed lapsed, enne päeva pääsukesed, enne lõunat lõokesed. Laulnud Eva Reimann (70 a) (EÜS V 1177 (4)…
Hiie noorem vend. Vend ostab ehteid M-Magdaleena LÄHME HILJU TEEDA MÖÖDA, salaja mööda saluda, et ei kuule iie kuked, iie kuked, iie koerad, iie endised isantad. Kuulis iie noorem venda, kõige noorem, kõige nõrgem, kõige kõrgema kübara, kõige ülema ülipeake.…
Neiud öösel käimas. Õunapuu M-Magdaleena Neiud öösel käimas. Õunapuu KOHE ME LÄHME VASTA ÖÖDA, vasta pilgasta pimedada? Kessi vastaje tulese? Varve (1) vastaje tulese. Mis seal varve keske´ella? Mägi varve keske´ella. Mis seal mäel õõtsutena? Õunap mäel õõtsutena. Mitu õksa…
Kuud kuulama Kodavere NÄIUKESED NUORUKESED, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija, lääme Luoja lästeelle, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija, valatama varju peäle, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija. Kelle varju valgeemma, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere kompalija, kelle pale punasemma, verevere-vaa, verevere-vaa, verevere…
Imemaa Kodavere LÄÄME, LÄÄME, KÄEME, KÄEME, kunas me käies sinna suame, kos nied kuused kullendavad, huavad nuored haljendavad, lepad sirgeed sinevad, kased valgeed kasuvad? Seäl one kuusede kohinad, tamme ladvade lahinad. Viis: Kristjan Sepp (EÜS II 298 (116) < Kodavere…
Orjade rada Kursi/Äksi LÄHME SEDA TEEDA MÖÖDA, seda teeda tipulista, maada rmarjavarsilista, kust olid enne orjad käinud, orjad käinud, härjad läinud, vara käinud vaesedlapsed, enne koitu koovitajad, enne päeva pääsukesed, enne lõunat lõokesed. koovitajad (s.t. orjad), pääsukesed (s.t.paremad töölised) lõokesed…
Orjade tee. Laulu võim Kursi Orjalapse laul LÄKI SEDA TEEDA MÖÖDA, seda teeda tipulista, maada marjavarsilesta, kus on ene orjad käinud, ilja ulkunud õesed, vara käinud vaesed lapsed. Siis lähme läbi külade, küla siis tõuseb künnisele, valda tõuseb vainijule, rikas…
Orjade rada Kursi LÄHME SEDA TEEDA MÖÖDA, seda teeda tipulista, maada marjavarsilesta, kus on enne orjad käinud, orjad käinud, orjad läinud, ilja ulkunud õesed, vara käinud vaesed lapsed, enne valget varesed, enne päeva pääsukesed, enne lõunat lõokesed. Laulnud Mai Paiu…
Lauliku lapsepõlv Kursi/Äksi MILLEST SAI TÜTAR LAALULINE, laaluline, lustiline, teene sõsar sõnuline, kolmas kullahääleline? Memm tegi hälli häista puista, õunapuusta õige’esta, sarapuista sirge’esta. Pani pardi hoidemaie, suvilinnu suisutama. Pardil oli paillu sõnu, suvilinnul laulud suured; selle tütar laalulene, laalulene, lustilene,…
Palju sõnu. Ohjad ei jõua hoida Laiuse/Äksi Võitulaulmine LÄKI SÕNU VÕITLEMAIE, võitlemaie, sõitlemaie, kummal on enam sõnuda. Kodu ma jätsin koti täie, maha matsin mati täie, kivi veere kirstu täie. Ei ma hooli siigi pärast, et mu ohjel hoietigi, köiel…
Kust laulud saadud Laiuse KUI MA AKKAN LAULEMAIE, laulemaie, luulemaie, siis jääb kubjas kuulamaie, viisi valda vaatamaie, saksad servi seisemaie, isandad eemalt vaatma. Sõnad pannakse tähele, laulud lastaks kirjutada, pistetakse piibelie, rapsitakse raamatuie. Siis ma kuulen ütlevada: „See´p pole tütar…
Kurb laulik. Nutust järv Laiuse LAALIK OLI MINU ISAKE, laalik oli minu emake, laalikud olid pooled vennad, sõna võttijad sõsarad – laalik peab minustki saama (soama). Kes mind kuuleb laalevada, Laalevada, luulevada, see mõtleb ilula elama, lusti rõõmula olema: „See…
Kurb laulik Laiuse KES MIND KUULEB LAULEVADA, see mõtleb ilul elama, lusti rõõmula olema. Ma laulan läbi murede, läbi leinatse südame, läbi hoole ohkadelles. Ma mõtlesin süia toodavada, kala ette kannetava – toodi ette mo sõnude, lahutati laulusida, pandi paari…
Küla ütel… Suude sulg. Kust laulud saadud Laiuse KÜLA ÜTLES: „KUKU, KUKU!“ Külalapsed: „Laala, laala!“ Mis ma kukun, kurba lindu, või mis laalan, halba lapsi – mul jäi kodu suude sulge, laua peale laalu lehte, kerstu kappi keele kõlksu, parsile…
Metsa murd. Kalajõgi Ta-Maarja KUS MINA LAULU LAOTASIN, sinna kasvis suuri saari, sinna metsa murdenesi, sinna laaned laugenesi. Puu küll, puu küll, ellad velled. puud olid täisi putukeisi, oksad täisi oravaida, ladvad täisi lindusida. Jõgi jooksis juurde alta, kalad kuldseda…
Lauliku lapsepõli Ta-Maarja LAULIK OLI MU ISAKE, laulik oli mu emake, õppas latsed laulemaie. Viis ta hella heinamaale, pandis kull´a kaari pääle, tegi hälli häista puista, otsis vibu visnapuusta, leidis leppade seasta. Pandis partsi hällitama, suvilinnu liigutama. Partsil oli palju…
Halb laulik Kodavere/Torma MIS SINA LAULAD, LAMPILÕUGA, oie elle, oie elle, leelo, leelo, kõõrutad nina kõveras, oie elle, oie elle, leelo, leelo? Sul pole häälta hästi laulda, oie elle, oie elle, leelo, leelo, kurgul kõrgesti kõnelda, oie elle, oie elle,…
Sõnasõlg Torma KUI ME’ LAULULE LASEME, keele viisile me veame, meil sai üüni üteldagi, meil sai kukeni kudada, meil sai auni autre, meil sai lõhku lõuneeni, ohterasta hommikuni. Meil o’ kaalan laulu laasi, rinnan meil sõnade sõlgi, vööl on meil…
Kust laulud saadud Torma KUI MINA HAKKAN LAULEMAIE, laulemaie, laskemaie, siis ei saa küla magada, külanaesed natukesta, külapoisid poolta unda. Kõik tulid välja kuulamaie: „Kust see laps need laulud võtnud, hulluke sõnad osanud? See pole tüdruk teinud tööda, ta pole…
Endine hääl. Laulu võim. Kust laulud saadud Torma OLEKS MINU HEALI ENDISEKSI, vana heali vaskiseksi, küllap mina peidaks pilli healed, saksalaste sarve healed, kandeli kõma kaotaks. Kui mina hakkan laalamaie, laalamaie, laskemaie, siis ei saa küla magada, külapoisid poolt ei…
Lauldud hobu… M-Magdaleena Lauljale MINA LAALAN, MIKS EI LAALA mina laalan laatakese, laata taha tallikese, talli sisse latterita, latri sisse lauku ruuna, (ja) laugu ruunale sadula, sadulasse saksa poissi, saksa poisile kübara, kübaralle kulda krooni, kulda kroonile kuduja, kudujalle kulda…
Laulu võim M-Magdaleena KUI MA HAKKAN LUULEMAIE, luulemaie, laulemaie, siis jääb küla kuulamaie, seitse valda vaatamaie: „Kos sie laps nied laulud saanud, virvekene viisid toonud?“ Lood mina võtsin lutsu suusta, ametid avi ninasta. Kui mul sõnu puudunesse, kodust perrä toodanesse:…
Lauliku vaev. Ei laula rahata. Laulu võim M-Magdaleena ENAM TÜÖD ON LAULIJAL kui sel rehepeksijal: rehe peksan, sie unetan, laalu laalan, teist tuletan. Ega mina rahata ei laala, suuda kullata kuluta: antke raha laulijale, kulda suu kulutajale! Laalan ma mered…
Suude sulg. Küla ütel… M-Magdaleena KÜLA MUL ÜTLES: „KUKU, KUKU!“ Külalapsed: „Laula, laula!“ Mis mina kukun kurba lindu, või mis laulan halba lapsi: mul jäi kodu suude sulge, laua pääle laululehte, parsile pajatisvaipa, kerstukappi keelekõlksu. Noored mehed, hellad veljed, pange…
Kust laulud saadud M-Magdaleena KUI MINA HAKKAN LAULEMAIE, laulemaie, laskemaie, tulgu küla kuulamaie, valda viisi vaatamaie! Siis jääb küla kuulamaie, seitse valda vaatamaie: „Kust see laps need laulud saanud, hulluke sõnad osanud?“ Mina küll kuulsin, kostsin vastu: „Lood mina võtsin…
Laulust saar M-Magdaleena KUS MA LAULUD LAHUTASIN, sinna kasvis suuri saari, sinna metsad murdunessa, sinna ladvad langenessa. Puugel, puugel, hellad velled, puud olid täisi putukida, oksad täisi oravida, ladvad laululindusida, jõgi jooksis juurte alta, kalad kuldased jõessa, avil laiad laugid…
Laulu võim. Kalajõgi Kodavere KUI MINA HAKKAN LUULEMAIE, luulemaie, laskemaie, siis tulgu küla kuulamaie, valdaie valatamaie (1): kost sie laps need laulud suanud? Laulud sain latika nõnasta, kirju kiisa keele alta, auusa avi amba alta. Kus mina laulu lautasin, sinna…
Laulu võim Kodavere KUI MINA HAKKAN LAULEMAIE, laulemaie, laskemaie, ma laalan lapsed lambaasta, sarved pähä oinaasta, tüterid jave-kivista, poisid piäle mölderistä. ma laulan mered murusta, mere kaldaad kalasta, mere ääred ätikistä, mere saared satikistä, mere liiva linnassistä. Viis ja tekst:…
Laulikule juua Kodavere PIAS MINA PIISA VIINA SAAMA, tõise piisa piiritusta, siis mina laulaks lahkemassa, siis minu kiil saaks kergemaksa. Kui mina hakkan laulemaie, laulemaie, laskemaie, siis tuleb küla kuulemaie, valda suuri vaatemaie, minu lapse laulusida, minu virve viisisida. Kust…
Halb laulja Kodavere MES SA LAALAD, KUI SA EI MÕESTA? Laalad sa jo sia sõnust, siga sinu sõnad söönu, lammas laalud lakatanu, (h)obene jo unetanu. Suu sul jooseb soolavetta, (h)abe alla (h)aavavetta, nina tilgutab tatiena. Viis: Leena Töövahe (71 a)…
Laulikule palka Kodavere KUI MINA (H)AKAN LAULEMAIE, laalusida laskemaie – ei mina rahata laala, suud ei kullata kuluta. Anna raha laulijale, kulda suu kulutajale! Laaliku lagi põlesse, jooja kurku kõrbenesse. Viis ja tekst: Leena Töövahe (71 a) (EÜS II 290…
Lauldud hobu Kodavere MINA LAALAN, MEKS EI LAALA, mina laalan laadakese, laada taha tallikese, talli sisse latteriku, latterikku laugi ruuna, laugi ruunale sadula, sadulasse saksa meesi, saksa mehele kübärä, kübäräle kulda pärge, kulla pärjele kuduja, kudujale kulda mõeka, kulla mõegale…
Lauliku lapsepõlv. Laulust saar Laiuse/Palamuse KUS MA LAULU LAHUTASIN, sinna kasvis suuri saari, sinna metsa murdeessa, sinna laane langeessa. Jõgi jooksis juurta mööda, kalad kullased jõesse, haugel suured laugud otsad, purikatel kirjud küljed Kui ma hakkan laalemaie, laalemaie, laskemaie, siis…
Arg laulik. Kust laulud. Lauliku lapsepõli Kursi Vaeselapse laul OLEN AGA ALLES VÄETIKENE, häälesta ma hädapasun. Siin ei tohi lapsed laulda, lapsed laulda, lapsed laske, tillukene teha häälta: siin on vallad vahtimassa, kihelkonnad kuulamassa, sõna võttijad võsassa, hääle võttijad vitsikussa.…
Kust laulud saadud. Hiline Kursi LAS MINA HAKKAN LAULEMAIE, laulemaie, laskemaie, veedikene veerimaie. Küla siis tõuseb künniselle, valda tõuseb vainiulle, kuulama minu sõnuda, lapse hullu laulukesi. „Kus see laps need laulud võtnud, hulluke sõnad osanud? See käind Harjus õppimassa, Virus…
Suude sulg Kursi/Laiuse KÜLA MUL ÜTLES: KUKU, KUKU, külalapsed: laala, laala! Mis mina kukun, kurba lindu, või mis laulan, alva lapse! Mul jäi kodu suude sulge, lavva piale laululehte, parsi piale pajatisvaipa, kirstukappi keelekõlksu. Noored mehed, ellad vennad, pange lauku…
Laevapuu otsimine Kursi HAKKASIN MINA MINEMA, läksin mina tüki teeda, tüki sildada sinista, poole versta pohlamaada. Mes mulle vasta tulesse? Leppa vasta mul tulesse. Mina lepalta küsima: „Kas sust saab-saab purju puida, purju puida, laeva laudu, kilterile kerstulaudu, kubijale koolulaudu?“…
Hiie noorem poeg. Venna otsija M-Magdaleena LÄHME HILJA TEEDA MÖÖDA, salaja salusid mööda, et ei kuule iie kuked, iie kuked iie koerad, iie endised isandad. Kuulis ka kõige noorem venda, kõige noorem kõige nõrgem, kõige kõrgema kübara, kõige ülema üllipeake.…
Vend veehädas Torma OLL MUL KOLMI VENNAKESTA, ühe saatsin karjamaale, tõise saatsin marjamaale, kolmanda kalamerele. Tuli kodu karjamaalta, karja pullikene eessa, tuli kodu marjamaalta, marjakorvikene käessa, ei tulnud kalamerelta. Läksin venda otsimaie, otsin orud, otsin mäed, otsin orud otsatumad, otsin…
Vend veehädas Laiuse/Palamuse MUL OLL KOLMI VENNAKESTA, ühe saatsin marjamaale, teise saatsin karjamaale, kolmanda saatsin kalale. Kodu tuli marjamaalta, kodu tuli karjamaalta, ei tulnud kodu kalalta. Võtsin sõle rinnaasta, lehe laia kaelasta; panin sõle sõudema, lehe laia lendama: „Sõua sõlge,…
Venna sõjalugu M-Magdaleena KELLE TUBA TOSSANESSA? Meie tuba tossanessa. Mis sial täna tehtanessa? Sõdaleiba sõkutasse, vainukakku kastetasse. Kis sii piab meilta ju minema? Isa on vana, ema on vana, velled alles veiksekesed, sõdsed sõrmesuurukesed. Ikke piab veli ju minema. Veli…
Venna sõjalugu Laiuse/Palamuse KES TÕI SÕJA SÕNUMIDA, kesse kandis vaenu keelta? Arak tõi sõja sõnumida, vares kandis vaenu keelta. Kes läeb meilta sõdimaie, kas läeb isa, või läeb ema, või läeb kõige noorem poega? Ei läind isa, ei läind ema,…
Venna sõjalugu Laiuse/Palamuse TÕNU TUASTA TÕUSIS SUITSU, mis seal Tõnula tehakse? Sõjaleiba sõkutakse, vaenukakkau kastetakse. Kes Tõnulta sõtta lähäb, kas lä’äb isa, või lä’äb ema või lä’äb välja vanem venda? Ei lä’ä isa, ei lä’ä ema, ei lä’ä venda vanemat,…
Venna sõjalugu Torma KESSE TÕI SÕJA SÕNUMID, kesse kandis vaenu keeled? Tiiu Tõnis tõi sõnumid, Aadu Kaarel andis käsku. Tuli meie ukse ette: „Kes siit saab sõtta minema? Kas saab isa, või saab ema, või saab kõige noorem poega?“ Ei…
Venna sõjalugu Laiuse MIS SEAL MEILLA TEHTANEKSE? Vainukakku vaalitakse, sõea leiba sõtkutakse. Kelle kord on sõtta minna? Ei läha isa, ei läha ema, ega kõige vanem venda. Küllap kõige noorem venda. Läks ta aita ehtimaie, õde ette õppamaie: „Ära sa…
Munasõlm. Venna sõjalugu M-Magdaleena/Äksi POLE SIIN MAAL SEDA MEESTA, kes heidab munasse sõlme, kes teeb tuulesta hobuse. Üks on vennake minule, see heidab munasse sõlme, see teeb tuulesta hobuse. Üks se’ep vennake minulla, hõbepärjake õella, siigi sõtta sõlmiti, siigi väkke…
Venna sõjalugu Ta-Maarja Sõjalaul. Sõjast tulija. KES TÕI SÕA SÕNUMIDA, kes tõi vaenu keelesida? Harak tõi sõa sõnumida. vares vaenu keelesida. Kesse meitest sõtta lähab, kas lääb isa, või lääb ema, kas lääb sõsar või sõsaramees? Küllap lääb kõige noorem…
Venna sõjalugu M-Magdaleena/Ta-Maarja Sõa laul EHK KÜLL EMÄ ILMARIKAS, isä siidile seotud, veli vaskila valatud, ikki sai sõa sõnumid. Kes sii tõi sõa sõnumid, kes sii kandis vaenu keeled? Harak tõi sõa sõnumid, vares kandis vaenu keeled. Kellesta tuleb mineje?…
Härjad murtud Kursi KÜNDSIN ÄRA HÄRRA VÄLJAD, risti-rästi Riia väljad, põigiti põldu Põltsamaa väljad. Lasksin härjad laane alla, laane alla lakkumaie. Tuli susi soomikusta, laia käppa laamikusta, murdis ära mustu härja, kiskus ära kriimu härja. Ära sõi härjad mõlemad. Läksin…
Tilluke teopoiss. Härjad murtud M-Magdaleena OH MINA VAENE VAIMU POISSI, tillukene teopoissi, vaat luu-lii, vaat luu-li, tillukene teopoissi. Läksin tillukene teole, abi-küll-vaimukene vaole, vaat luu-lii, vaat luu-li, abi-küll-vaimukene vaole. Tull´i kubjas mõisa puulta, kilter Kriimu kõrtsi puulta, vaat…
Hiire seljas teole. Härjad murtud M-Magdaleena OH MA VAINE VAIMUPOISS, tillukene teopoiss! Läksin tillukene teole, vaeva võnnuke vaole, isi mina istsin iire selga, kotid panin koera selga, kalakarbid kassi selga. Tuli kubjas mõisa puulta, junkur Juura kõrtsi puulta, mõõtis mulle…
Härjad murtud M-Magdaleena LÄKSIN TILLUKENE TEOLE, vaevajussikene vaole, ise mina istsin hiire selga, koti panin koera selga, kalakarbid kassi selga. Siis tuli kubjas mõisa poolt, kilter Kiima kõrtsi poolt, junkur Juura mõisa poolt. Mõõtis mulle mõõdu maada, soo-maada soonikida, põllumaada,…
Härjad murtud M-Magdaleena LÄKSIN TILLUKE TEOLE, abi küll vaimuke vaole, kubijale kurvastuseks, kilterile kiusatuseks. Kubjas oli kuradi poega, kilter kirju kõrtsi poega, pandis minu kündemaie. Kündsin päeva, kündsin teise, kündsin tüki kolmat päeva, lasksin härjad laane alla, laane alla lakkumaie.…
Härjad murtud. Kubjas mõõtis suure tüki Torma KUBJA AEAS PÜHABA TEOLE, ei ma läinud pühaba teole, läksin tõisipäeval teole. Kubjas mõõtis suured moad, suured moad ja laiad latsid. Kündsin, et härjad väsisid, seal mina murrin ärja sarved, seal mina rikkin…
Härjad murtud Torma LÄKSIN, LÄKSIN MÕISA TEULE, küntsin päeva, küntsin tõise, ei suand õtsa õdramuad, ega kahe vakast kaeramuad. Siis tuli kubjas vaatama. kubjas kui keppi koputas, mina atra raputasin. Kubjas astus kõrtsi poole, mina vadudes järele. Süedin kupja, joodin…
Härjad murtud Torma PÜHAPÄEV PÜHA PIDASIN, esmaspäev une magasin, teisipäev ma läksin teole. Läksin maada kündemaie, kubjas mõõtis mõõdu maada, muile maada heada maada, mulle maada ääre maada, noore nurga kuusikida. Läksin maada kündemaie. seal ma murdsin Mustu sarved, seal…
Hobune varastatud Ta-Maarja OH MINA VAENE VAEVAMEES, tillukene teomees, vaat luu-lii, vaat luu-lii, tillukene teomees. Ööse peksin mõisa rehed, päeva kündsin mõõdumaa, vaat luu-lii, vaat luu-lii, päeva kündsin mõõdumaa. Viisin tillu täku sööma, ise heitsin magama, vaat luu-lii, vaat luu-lii,…
Hobune varastatud Laiuse OH MA VAENE VAIMUPOISSI, tillukene teopoissi, öösel peksan mõisa rehed, päeval künnan kütiksed. Kündsin poole päeva aegu, poole päeva palava. Tegin obu vallali, ja ise eitsin pikali, panin pea põllu peale, jalad jõe kalda peale. Kuri tuli…
Tilluke teomees. Nutust järv M-Magdaleena OLIN MINA VEIKE MEHEKENE, põlvepikku poisike, vaat-luu, vaat-luu-lii, põlvepikku poisike, öösi peksin mõisa rehed, pääval küntsin mõõdumaad, vaat-luu, vaat-luu-lii, pääval küntsin mõõdumaad. Kus mina istsin, seal mina nutsin, kus mina seisin, seinad märjad, vaat-luu, vaat-luu-lii,…
Teopoiss. Hobune murtud. Nutust järv M-Magdaleena OH MINA VEIKENE MEHEKENE, põlvepikkune poisikene, vaat-luu, vaat-luu-lii, põlvepikkune poisikene. Ööse peksin mõisa rehe, pääval kündsin mõõdumaa, vaat-luu, vaat-luu-lii, pääval kündsin mõõdumaa. Mina kündsin küitudega, vaud aasin hallitega, vaat-luu, vaat-luu-lii, vaud aasin hallitega. …
Haned kadunud Äksi EMAKENE, MEMMEKENE, muile andsid muida tööda, mulle tööda hõlbukesta: mulle andsid hanid hoida, hanid hoida, kanad kaitsta, varvasjalad vaigistada, lestajalad lepitada. Aasin hanid ma vesille, kanakesed ma kesalle, kuldasiivad kopelisse. Tuli susi suuvikusta, laia käppa laamikusta, musta…
Haned kadunud Torma EMAKENE, MEMMEKENE, muile andsid muida tööda, sulasele suurta tööda, päilisele päevatööda, mulle tööda hõlbukesta: anid hoida, kanad kaitsta, lestasjalad lepitada, varvasjalad vaigistada. Ajasin anid arule, keeritin kanad kesale, lestasjalad lepikusse, varvasjalad vainuelle. Istsin maha õmmelema, seal mina…
Haned kadunud Laiuse EMAKENE, EIDEKENE, anna mulle aida võti, kingi mulle kerstu võti, ma lään aita ehtima, kerstule kenitama. Panen selga siidi särgi, peale kroogitud käissed. Emakene, eidekene, anna muile muuda tööda, sulasele suurta tööda, mulle tööda õlbukesta: aned oida,…
Haned kadunud. Tamm Äksi EMAKENE, MEMMEKENE, antsid muile muuda tööda, sulasele suurta tööda, päivilisel päeva tööda, orjale aasta tööda. Mulle tööda hõlpukesta, antsid mulle hanid hoida, hanid hoida, kanad kaitsta, lestajalad lepitada. Aasin ma hanid vesile, keeritin kanad kasale, lestajalad…
Haned kadunud Ta-Maarja EMAKENE, MEMMEKÕINE, muile andis muuda tööda, sulasille suuri töödä, neitsikulle nõtru töödä, mulle andis hõlbukesta, hõlbukesta, kõlbukesta, andis mulle anid hoida, anid hoida, kanad kaitsta, vasikad mull’ valitseda, pardsid viile vedädä. Aa’si ma anid vesile, pardsid peti…
Suur tamm. Imelik maja M-Magdaleena RAIDSIN MAHA TAMMEMETSA, jätsin kased kasvamaie, vanad kuused kuivamaie; kust saavad poisid pulmalaudu, tüdrukile tantsulaudu, vanameestel’ mängulaudu. Tüvist tegin tünderikud, ladvast laeva ankurikud, keskelt keiseri keriku. Mööda lähvad mürgi saksad, kaugelt käisid alevi saksad: „Kas…
Suur tamm M-Magdaleena PERETÜTAR NEITSIKENE, talutütar, tammekene, pühi tuba, laasi lauda, hari akende alused. Pühi pühkemed meresse, mine homme vaatamaie, mis sealt merest tõusenessa. Tamm sealt merest tõusenessa, tamm ju tahtis taeva kasva, oksad pilvede pugeda. Hellakene vellakene, ihu kirves,…
Suur tamm. Imelik maja Laiuse IIDUT, TIIDUT, TÜRNA TAMME, maha mina raiun rauda tamme, tüvist tegin tünderida, ladvast laeva ankurida, keskelt keiseri kiriku, oksadest sai Olevi torni. Mis sealt järel jääbuneksi, jääbuneksi, viibuneksi, sealt sai sandi saunakene, vaese mehe varjupaika.…
Mere pühkimine. Suur tamm Laiuse/Palamuse LÄHME MERDE PÜHKEMAIE, mere äärta äigamaie, pühime pühkmed meresse, äigame laastud laenetesse. Mis sealt tõuseb pühitesta, kumab sealt kulda äiatusta? Tamm sealt tõuseb pühitesta, kuusik kumab kulda äiatusta. Mina tamme vaatamaie – tamm tahab kasva…
Nuttev tamm Laiuse/Palamuse LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE, udusella hommikulla, varasella valge’ella. Mis mina leidsin metsassagi? Leidsin tamme nuttemasta, nõmmepuu nõretamasta. Mina tammelta küsima: „Mis sina nutad, tammekene?“ Tamme mõistis, tamme kostis: „Muida puida raiutakse, mind aga üksi jäetakse, suure tuule tuigutada,…
Suur tamm. Õllest tamm Laiuse/Palamuse ISI JOON, KORISTAN KANNUD, viskan vitsad võõsikuie, kannu lauad kaasikuie. Senna tõusis tammemetsa, ajas üles haavikmetsa. Igal tipul on tihane, igas otsas on oravad, igas latvas laululindu. Säält siis raiusin rattapuida, koputasin kodarapuida, isa härja…
Suur tamm Torma LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE. Mis ma leidsin metsastagi? Leidsin tamme taimekese. Kuhu ma taime paneksin? Istutsin venna ilule, isi ruttu laulemaie: „Kasva, tamme, jõua tamme, kasva, tamme, taevaasse, pilluta oksad pilvisse!“ Tamme hakkas kuivamaie. Istutsin õe ilule, isi…
Suur tamm Kodavere/Torma NEITSIKENE NOORUKENE, pühi toad ja laasi lauad, kraami kamberi esised. pühi pähkemed merdeje, äiga laastud laindeje. Mis siis tõusis pühkmetesta? Tamme tõusis pühkmetesta, tamme tõusis, tamme kasvis, tamme hellake ülenes; tamme kasvis taevaje, oksad Looja hooneje. Tamm…
Suur tamm Kodavere/Torma HELLAKENE, VENNAKENE, tee mul luuda kuusikusta, kulla luuda kaasikusta, ma lähen merda pühkimaie, mere ääri äigamaie. Mis mina leidsin pühetesta? Leidsin tamme taimekese. Kuhu ma tamme istutin? Istutin ema ilule, isi ruttu laulemaie: „Kasva, tamme, jõua, tamme,…
Kulla põlemine. Hommikuhooled M-Magdaleena MIS ON TÜÖDA TÜTTERILLA pühapäeva hommikul, äripäeva aegudel? Silmad pesta, pia sugeda, jalad kängida kenaste. Siis lään karja saatemaie. Kauge’elle saadin karja, heinamaale heedin vitsa. Mis mina kesalla kuulin? Kolm kägu kesalla kukkus: üks jo kukkus…
Kulla põlemine Torma LÄHME SEDA TEHTUD TIIDA, tehtud tiida, marjamuada, seda raiutud radada, kos sii Jummal ennem käenud, kost sii Maari muale toodud. Mes sinna jäenud jälje piale või sinna sammule sadanud? Kulda jäenud jälje piale, hõbedat sammule sadanud. Kes…
Kulla põlemine Kodavere/Torma NEITSIKESED NOORUKESED, kirjupihta peenikesed, kus me lähme kuuda vasta, kuuda vasta, ööda vasta, vasta pilgasta pimedad, vasta helgista ehada, vasta kaste karrelusta? – Lähme toomele turule, alla päeva pähkilile. Mis meil seal siis antakse? Kuusi kullatükikesta, sada…
Kulla põlemine Torma NEITSIKESED, NOOREKESED, kirjupihta peenikesed, kus me’ lähme vasta kuuda, vasta kuuda, vasta ööda, vasta pilgasta pimedat, vasta elgista ehada, vasta koitu kullalista? Läh’me sääsele suruma, läh’me toomele turule, alla päeva pähkelile! Mis meil’ seal siis antakse? Kuusi…