Mere pühkimine. Õunapuu Kursi/Äksi PERETÜTAR NEITSIKENE, talutütar tammekene! Pühi tuba, laasi lauda, hari akante alused, pühi pühkied meresse, laasi laastud laineesse. Mis säält merest tõusenessa? Merest tõusis õõnapuu. Kolm küll oksa õõnapuul, kolm küll õilet oksalegi, kolm küll õuna õieela.…
Mere kündmine. Lina Laiuse ILUSASTE NÄGIN UNDA: mere ääres künneti, ranna ääres raiuti. Mis sinna peale tehtanessa? Lina peale tehtanessa. Lina kasvis kui see linti, linakupar kui see kulda. sealt ma raamin rüpe täie, hõbedase hõlma täie, ema kuldse kuue…
Mere pühkimine Laiuse ELLAKENE, VENNAKENE, tee mulle tinane luuda, vala vaske varrekene, ma lähan merda pühkimaie, mere äärta äigamaie. Pühin pühkmed põlle sisse, viin ma venna välja peale, isa pika põllu peale. Põld sai põhjani rammutud, väli otsani vägevaks, rukki…
Meri – sõel – sõrmus Kursi Kiigelaul SÕUA KIIKE, JÕUA KIIKE, sõua üle ilmatu kiriku! Mis sėal kiriku sėėssa? Sammas kiriku sėėssa. Sõua kiike, jõua kiike, sõua üle ilmatu kiriku! Mis sėal samma otsa pėala? Sõel on samma otsa pėala,…
Meri õue all. Neli neitsit M-Magdaleena MIS SIAL MEIE ÕUE ALLA, kaasike, kaunike? Meri meie õue alla, kaasike, kaunike. Mis sial mere keskella, kaasike, kaunike? Kirik mere keskeella, kaasike, kaunike. Mis seal kiriku seessa, kaasike, kaunike? Neli nuurta neitsikesta, kaasike,…
Meri õue all Laiuse MIS ON MEIE ÕUE ALLA? Meri meie õue alla. Mis seal mere keskeella? Sammas mere keskeella. Mis seal selle samba otsas? Sõel selle samba otsas. Mis seal sõela serva pealla? Kägu sõela serva pealla. Mis seal…
Veere, päev! Mõõk merest Tartu linn/Palamuse VEERE, VEERE, PÄEVAKENE! Ei ole aega päeval veerda, päeval veerda, kullal keerda – päev soeb sulaste päida, kammib karjalaste päida, harib päida armetutel. Hari sulpsatas meresse, peade-lauda laenetesse, kulda kammi kalda alla. Läksin Peetri…
Veere, päev! Suga merest Tartu linn/Palamuse VEERE, VEERE, PÄIVAKENE, kulu, kulla tunnikene, veere vaese sauna peale, kuninga koja lävele, seal istub isand tuassa, seal istub emand tuassa, soeb seal sulaste päida, kasib karjalaste päida, harib päida armetumil, suga kuldane käessa,…
Veere, päev! Mõõk merest M-Magdaleena/Palamuse VEERE, VEERE, PÄEVAKENE! Ei ole aega päeval veerda, päeval veerda, kullal keerda – päev soeb sulaste päida, kammib karjalaste päida, arib päida armetutel. Ari sulpsatas meresse, pea-tal-lauda laenetesse, kuldakammi kalda alla. Läksin Peetri palvele, Andresse…
Mõõk merest Torma VEERE, VEERE, PÄEVAKENE, helelee, helelee, veere päeva, me’ väsime,helelee, helelee, kulu päeva, me’ kulume, helelee, helelee, Väsivad mehed vägevad, helelee, helelee, tüdivad mehed tugevad, helelee, helelee – miks ep tüdi tütarlapsi, helelee, helelee! Ei ole aega päeval…
Puust naine Tartu linn/Laiuse MARDIKENE, POISIKENE, lubasid naeseta elada, abikaasata kaduda; ei saand naeseta elada, abikaasata kaduda. Võttis puusta naista teha, tammepakusta tahuta: haavapuusta Annekesta, maarjapuusta Marikesta, kasepuusta Kaiekesta. Sai aga naene valmis saanud – ei see kullake kõnelnud, hõbedane…
Kuldnaine Kursi/Palamuse JAANIKENE, POISIKENE, lubas naiseta elada, lubas kaasata kasuda. Elas ühe aastakese, peale mõne päävakese. Ei saand naiseta elada, ei saand kaasata kasuda. Võttis puusta naista teha, tammepakusta tahuda. Haavapuust tegi Annekesta, kasepuusta Kaiekesta, lepapuusta Leenukesta, marjapuusta Marikesta. Kulda…
Kuldnaine Kursi HELLAKENE, VENNAKENE, tõotid naiseta elata, abikaasata kasuta, tahteraata toita peata. Sain elama, sain olema, võtsin tehja puusta naista, õõnapuusta õientada, sarapuusta sirkeltada, vahterasta valmistada, tammepakkusta tahuda. Õõnapuust sai naine õige, sarapuust sai naine sirge, vahterast sai naine valge,…
Kuldnaine Kodavere/Torma VÕTSIN PUUSTA NAISTA TETTA, haava pakusta tahuda. Silma´ tei ma tipulista, kõrva´ tei kulla lehesta. Võti manu, es maratse, võti kõrva, es kõnele. Kääni külje, leitsi külma, kääni selja, leitsi seina, kääni pää, leitsi päätsi, kääni jala, leits´…
Salme laul Tartu linn/Palamuse MEITE MAI OLI NEITSIKENE, läks aga karja saatemaie, pühapäeva hommikulle, argipäeva lõuneelle. Mis tema leidis karjateelta, see tema põimis põllelagi, seadis särgi rüppeeje. Esti viis tema eide ette, pärast andis taadi kätte; taat pani aita ju…
Mere kündmine. Salme laul Tartu linn/Laiuse OI IMETA, VOI IMETA, mis nägin mina imeta! Mere äärta künnetie, ranna äärta raiutie, linad peale külvetie! Lina kasvis kui see linti, kupar otsa kui see kulda. Mina röövin rüpetäie, korjan kuue õlma täie.…
Kolm kätkit. Salme laul M-Magdaleena TOA TAGA OLID KOLMED TAPUD, väljale kolmed orased. Isal kolmi tütarlasta: üks oli liidetud lageje, tõine seatud sängile, kolmas pantud põrmandulle. Mis on liidetud lageje, seda suitsu suitsutanud, kibe vingu vintsutanud. Mis oli seatud sängile,…
Salme laul Kursi/Äksi LÄKSIN LINA VAATAMAIE, lina kasvis kui see linti, kupar otsa kui see kulda, kiudu selga, kui see siidi. Sealt mina põimin põlle täie, sinise seeliku täie, rohelise ruka täie. Siis panin vakkaje vajoma, kaane alla kasvama. Kasvis…
Salme laul Ta-Maarja/Äksi NEITSIKENE, NOOREKENE, sul käisid kolmed kosilased: üks oli kuu ja teine päeva, kolmas tähte poisikene. Kuu siis sisse kutsutie, tooli alla annetie. Ema läks tüterilt küsima: „Oh sa saane saksa tütar, kuldane kuninga tütar, kas sa lähed…
Loomislaul Tartu linn KELLE KOPLIS KOLMI PÕÕSAST? Mede koplis kolmi põõsast – üks oli põõsas kuldapõõsas, tõine õrna hõbepõõsas, kolmas kallis kardapõõsas. Pisukene piirilindu, lendas üle mere maade, üle järve, jõgede, üle mägede ja metsa, lendas üle mede õue, õkva…
INIMESE JA LOOMADE-LINDUDE OMAVAHELIST JUTTU aetakse meie pärimusmaastiku põlismetsades kui ka laulunoorendikes. Me kuulume kõik ühte keelkonda: oleme ühe ema, ühe maailma lapsed – igaühel hing sees ja laulud suus. Loomad kõnelevad, kass kaevus Põdratapja, loomad tööl Kits kile karja…