Munasõlm. Venna sõjalugu
M-Magdaleena/Äksi
POLE SIIN MAAL SEDA MEESTA,
kes heidab munasse sõlme,
kes teeb tuulesta hobuse.
Üks on vennake minule,
see heidab munasse sõlme,
see teeb tuulesta hobuse.
Üks se’ep vennake minulla,
hõbepärjake õella,
siigi sõtta sõlmiti,
siigi väkke värvati,
panti pampu kandemaie,
tinatukki tõstemaie.
Tuli ta sõjast koduje,
sõjasta isa ukse ette:
„Tere, taati, tunne minda,
tere, memme, tunne minda,
tule õde, tunne, venda!“
Ei tunnud isa, ei tunnud ema:
„See ep ole minu poega,
see on sõjast sõjameesi!“
Õde tuli välja, tundis venda:
„Hellakene vennakene,
tuud sa sõjast sõnumida,
kas on sõjas naene armas,
naene armas, kaasa kallis?“
Venda mõistis, venda kostis:
„Ei ole sõjas naene armas,
naene armas, kaasa kallis,
sõjas on armas haljas mõõka,
kallis kangepea hobune.
Nõnna’p on sõjas meeste verda,
kui on meres merevetta,
nõnna’p sõjas meeste sõrmi,
kui on meres roogusida,
nõnna’p sõjas meeste päida,
kui joo soossa mättaida!“
Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2016) < M-Madgaleena khk, Kudina v, Kaiavere k), teksti Jaan Walk (saatja) (H II 28, 261/2 (1) < Äksi khk, Kärkna v – Juhan Lepik (koguja), 1889).