Kulla põlemine
Kodavere/Torma
NEITSIKESED NOORUKESED,
kirjupihta peenikesed,
kus me lähme kuuda vasta,
kuuda vasta, ööda vasta,
vasta pilgasta pimedad,
vasta helgista ehada,
vasta kaste karrelusta? –
Lähme toomele turule,
alla päeva pähkilile.
Mis meil seal siis antakse?
Kuusi kullatükikesta,
sada saksa nööbikesta.
Kus me need kullad paneme,
kus me tina tilgutame?
Küimehe kübara peale,
väimehe värava peale,
äia sängi ääre peale,
ämma padjapööri peale.
Seal nad süttivad põlema.
Kutsin kuu kustutama –
kuu ei tulnud kutsudenni,
päevakene paludeski.
Kuu hakkas kangasta kudama,
päeva lõngu lõksutama.
Kuldsed olid kuu lõngad,
hõbedased päeva õrred.
Päev oli pilves tullessagi,
pilvel olid vihma pisarad.
Viis: Leenu Ernits (81 a, laulik Raja vanaema) (EÜS II 299 (124) < Kodavere khk – A. Liiv ja J. Raja, 1905); teksti kirjutas üles E. J. Õunapuu (E 40500/1 (40) < Torma, 1900).