Neiu kodu. Kuu viib sõna
Torma
OH SEDA ENNISTA ELUDA,
kaunist kasupõlvekesta,
kui elasin isa tuassa,
kasvasin kui kaunikene.
Ei mind täidind eidel lüüa,
ega vennal vemmeldada –
taputilk oli taadi teivas,
õel õlekõrrekene,
vennal vihalehekene.
Kuukene, päevakene,
kulla tähe sarjakene!
Sina konnid korgeelta,
sina paistad palju maada –
vii sõna mu vendile,
saada sõna sõsarille,
et on neiul kuri elu,
kanakesel kalki põlve.
Saada seie tinasaani,
heida hobu helmedessa –
vii me neiu Viljandisse,
kanapoeg kanna karjamaale.
Viis Kõnnu mõisa teenijalt (GEG, DH 519, 17 (8) < Torma khk, Kõnnu m – E. v Schultz-Adajevskij < A. Reilian, 1884); tekst: Mai Kross (H II 56, 230 (3) < Torma khk – S. Sommer, 1895), täiendatud (E 48097/8 (2) < Torma khk, Piilsi – M. Sild < Madis Jagu, 1911).