Humal
Torma
HUMAL HUIKUS, KÄBI KÄRKIS,
humal huikus ummikusse,
käbi kärkis põõsaasse:
„Tule tänna, noorimees!
Võta mind sekil selgajani,
vii mind kotissa koduje,
pane parsile kuivama!
Sealt ma tükin tünderisse,
poen õllepoolikussa,
veeren viina veerandisse,
astun õlleankurisse.
Võtan meestel meeled peasta,
pooled meeled poiste peasta,
natukese naiste peasta.
Mehed mütsita müravad,
naesed tantsivad tanuta,
poisid poole saapaasta.“
Viinakene, vennakene,
õllekene, oimukene,
kaljakene, kaimukene!
Viis Kõnnu mõisa virtinalt (GEG, DH 519, 15 (7) < Torma khk, Kõnnu mõis – E. v Schultz-Adajevskij < A. Reilian, 1884); teksti kirjutas üles E. J. Õunapuu (H II 50, 335/6 (2) < Torma khk, 1894).