Ema haual
M-Magdaleena/Äksi
MEIE KAKSI VAESTALASTA,
nutame ema haua pääl,
laseme rinnul risti pääl,
küli risti küll´e pääl,
servi risti serva pääl.
Ema haual me pallema:
„Tõusu üles, ennekene,
tõusu üles hauastagi,
tõusu mul armu andijassa,
päevas pää silitsejassa,
üüsi aseme tegijassa!“
„Ei või tõusta, tütar noori,
ei või tõusta, ei tõota:
mul om heina haua pääl,
sinililli silma pääl,
kullerkuppu kulmu pääl.“
„Tõusu ikke, ennekene,
tõusu ikke ja tõota!
Ma aa hommen karja siia,
sööda heina haua päälta,
halja heina kalmu künkalt;
sööda muru mullikille,
halja heina ellikille (1),
sinililli sigadelle,
kullerkuppu kolmikulle.
Tõusu ikke, ennekene,
tõusu ikke ja tõota!“
„Ei või tõusta, tütar noori,
ei või tõusta, ei tõota:
mull om manna maahaisu,
suu man om surmahaisu,
käte man om kärnahaisu,
pää man om pärnahaisu.“
„Tõusu ikke, ennekene,
tõusu ikke ja tõota!
Ma küta sauna köömenista,
viha teen villa täppenista,
libe teen ma leinissista.
Vihun manta maahaisu,
suu manta surmahaisu,
käte manta kärnahaisu.
pää manta pärnahaisu.
Tõusu ikke, ennekene,
tõusu mu kurja kostajassa,
hüvva sõna ütlejassa,
vall´u sõna vastajassa.“
„Tütarlats, sa linnukene,
seda ei ole imet enne olnu,
enne olnu, muiste kuulnu,
et om maista maasta tõusnu,
raibe hauasta äranu.“
1 (elajatele)
Viis: Mart Kokk (80 a) (EÜS V 1181 (27) <M-Magdaleena khk, Nava k – J. Välbe, 1908); tekst: Maret Koorits (?) (76 a) (H II 50, 813/4 (93) < Äksi khk, Saadjärve v – P. Sepp, 1894).