Ema haual
Kodavere
EMAKENE, NENNEKENE,
kui valatan keriku peäle,
siis hakkab hale tulema,
vesi silmi veäremaie.
Kerikun minu emake,
kabelin mu kandijake,
kerikun ta keädab leäme,
kabelin ta kassub suola.
Lähme nenne aada peäle,
rinnu nenne risti peäle,
polvi aaduja (hauduja) aada peäle:
„Tule üles, nennekene,
tule, armas, aadastagi!“
„Tütarlapsed, linnukesed,
ei või töösta ma ülessa,
ei või aadasta ärata.
Suu peäl on suured kuused,
kõrval on kased kõverad,
päitsin on mul pärnametsa,
jalutsin jalajametsa.“
Minu velje puoli velje,
veli hella velljekene,
võta kirves kirjuvarsi,
tapera tera tasane,
mine nenne aada peäle,
kandija kabeli peäle,
raiju suulta suured kuused,
kõrvalta kased kõverad,
raiju päitsest pärnametsa,
jalutsist jalajametsa!
„Emakene nennekene,
tõõse nüüd üles aadastagi!“
„Tütarlapsed, linnukesed,
ei või tõõsta, ei ülenta.
Muru kasnu peäle mulla,
arueina peäle aada,
rissikrohi peäle rinna.“
Tütarlapsed linnukesed,
aage karja kaageelta,
edest linna leppikusta,
tagast linna tammikusta –
suadka muru mullikule,
arueina ärgisille,
rissikrohi lehmadelle.
„Emakene nennekene,
tõõse nüüd üles aadastagi!“
„Ei voi tõõsta, ei ületa,
liiv on liitenud lihasse,
savi sarnaie sadanud.“
„Emakene, nennekene,
jätid mu muale marja suurus,
kivi peäle kedra suurus,
süödile sõmera suurus,
jät’ minu marja mähkemeie,
ligeda lina sideje.
Õlga terve tõene naene,
terve tõese naese tütar,
kes võt marja mähkemista,
ligeda lina sidesta!“
Viis: Mari Ots (u. 70 a) (EÜS II 295 (106) < Kodavere khk, Alatskivi v, Torila k (< Kihnu khk) – A. Liiv ja J. Raja, 1905); tekst: Leena Poolakene (70 a) (H II 4, 668/70 (35) < Kodavere khk, Kallaste k – M. Koik ja J. Härms, 1887), täiendatud (H II 4, 621/3 (101) < Kodavere khk, Alatskivi v – M. Koik ja J. Härms < Mai Lätt, 1887).