Arg kosilane. Püssil püütav. Metsast mehele
M-Magdaleena
LÄKSIN METSA MARSSIMAIE,
padrikusse patsimaie,
pühapäeva hommikula,
argipäeva aegadela.
Leidsin salga saarepuida,
teise salga tomingida,
kolmanda ju kuslapida,
neljas noori neidusida.
Oleks minul võrku, võtaks neidu,
oleks minul püssi, püiaks neidu!
Neidu kuulis, kostis vastu:
„Ega neidu võrgul võeta,
võrgul võeta, püssil püita:
hunti püssil püütanesse,
kala võrgul võetanesse.
Neidu viinul viidanessa,
neidu saajul saadanessa.“
Mina aga kuulsin, kostsin vastu:
„Ega kõiki viinul viida,
viinul viida, saajul saada.
Mõni saab metsasta mehele,
puu otsast poissidele,
kannu otsast kaasadele.
Puud olid uhked pulmalised,
kased kõrged kõrvanaesed,
haavad annete jagajad,
leppad lahked lapulised.
Sööt oli suurta söömalauda,
peenar pikka istepinki.“
Laulnud Kaarel Siim ( 80 a) (EÜS V 1180 (18) ja EÜS V 1071/2 (32) < M-Magdaleena khk, Vara v, Äti m – J. Välbe, 1908); täiendatud (H II 28, 352 (27) < M-Magdaleena khk – Al. Artis, 1888).