8. NÜÜD MA HÕLJUN ÕUNAPUULE

Tore neiu. Tore sõit

Ta-Maarja

8_2r

NÜÜD MA HÕLJUN ÕUNAPUULE,
päevad vahin vahterile,
poisid alla vahtimaie,
kübarale, kindaele:
„Tule maha, marjakene,
söödile sinepikene!“

Marja mõistis, kostis vastu:
„Ei ole aega marjal minna,
ma lään linna leeri peale,
taga linna tandsu peale!

Viis on halli mul eessa,
kuus on kõrvi kuljussena,
seitse selge valgeida,
kaheksa kari märada,
üheksa hüva hobusta,
kümme künniruunakesta.

Kolm oli poissi kutsarista,
kaks oli poissi kannusesta.
Kägu kukub looga peale,
teine kägu aesa peale,
tigane een tikutab,
taga laulab laane lindu!“

Viisi kirjutas üles P. Kurg (EÜS III 35 (15) < Ta-Maarja khk, 1906); teksti K. Koplus (H III 9, 532/3 (9) < Ta-Maarja khk, 1889).

Sildid ,
Postitatud Noorus