Seatapmine. Kass kaevus
Laiuse
NE´P ON SEAD MIS MINULE,
orikad onupojale –
söödan sullgu, joodan jullgu!
Läksin siga tappemaie,
kutsun orjad otsa lööma,
päivilised pähe peksma.
Ori ei tulnud otsa lööma,
päiviline pähe peksma.
Tuli see väimees väärasilma,
lõi selle seale silma peale.
Siga kõtuli mahaje,
mina põlvili peale:
„Hüppa Anne, karga Kaie!
Too see nosmik nurgalta,
too see länik lävelta,
et saaks verda veedikene,
et saaks rasva raasikene,
et saaks käkid nii käredad,
verivommid nii voolajad!“
Hüppas Anne, kargas Kaie,
tõi ta nosmiku nurgalta,
tõi ta läniku lävelta,
siis sai verda veedikene,
siis sai rasva raasikene,
said need käkid käredad,
verivommid voolajad.
Panin siis käkid kelderie.
Tuli see kassi kiilusilma,
sõi need käkid käredad,
verivommid voolajad.
Tuli sel kassil jänu peale,
kass läks küla kaevulagi,
kukkus küla kaevusse.
Külal kahju kaevustagi,
minul kahju kassistagi.
Hakkasin aru pidama,
kuda seda kassi välja kista.
Tõin siis külast kümme köita,
Kubja talust kuusi köita.
Katki läksid kanepist köied,
niinest köied nikestasid.
Sai siis kassi välja kistud.
Viis: Mart Pill (75 a) (EÜS VIII 1151 (7 d ) < Laiuse khk (Leedi) – W. Rosenstrauch ja K. Viljak, 1911), teksti kirjutas üles J. Remmelgas (H I 2, 424 (7) < Laiuse khk, 1888).