Härjad murtud
M-Magdaleena
LÄKSIN TILLUKENE TEOLE,
vaevajussikene vaole,
ise mina istsin hiire selga,
koti panin koera selga,
kalakarbid kassi selga.
Siis tuli kubjas mõisa poolt,
kilter Kiima kõrtsi poolt,
junkur Juura mõisa poolt.
Mõõtis mulle mõõdu maada,
soo-maada soonikida,
põllumaada, põõsaaida.
Künnan päeva, künnan kaksi –
särgid seljana märjana,
härjad härmana eena.
Lasksin härjad laane alla,
laane alla lakkumaie,
võsu alla võttemaie.
Tuli susi sulpa-jalga,
haavikust tuli halba lindu,
kuusikust tuli kuiva kintsu.
Ära tema murdis musta härja,
ära tema kiskus kirju härja,
ära need härjad mõlemad.
Läksin kodu iketena,
iketena, nuttadena.
Tuli minul vastu taadikene:
„Mis sina iked, pojakene?”
„Mis mina iken, taadikene:
läksin tillukene teole,
vaevajussikene vaole,
Siis tuli kubjas mõisa poolt,
kilter Kiima kõrtsi poolt,
junkur Juura mõisa poolt.
Mõõtis mulle mõõdu maada,
soo-maada soonikida,
põllumaada, põõsaaida.
Kündsin päeva, kündsin kaksi –
särgid seljana märjana,
härjad härmana eena.
Lasksin härjad laane alla,
laane alla lakkumaie,
võsu alla võttemaie.
Tuli susi sulpa-jalga,
haavikust tuli halba lindu,
kuusikust tuli kuiva kintsu.
Ära tema murdis musta härja,
ära tema kiskus kirju härja,
ära need härjad mõlemad.”
„Mis sa iked pojakene!
Kirjak toob meil kirju härja,
Mustik toob meil musta härja,
kätte saad härjad mõlemad.”
Viis: Eeva Reimann (EÜS V 1179 (13) <M-Magdaleena khk, Igavere k – J. Välbe, 1908; teksti kirjutasid üles J. Välbe ja H. Sulg (EÜS V, 1074 (37) < M-Magdaleena khk, Vara v, 1908).