Hiire seljas teole. Härjad murtud
M-Magdaleena
OH MA VAINE VAIMUPOISS,
tillukene teopoiss!
Läksin tillukene teole,
vaeva võnnuke vaole,
isi mina istsin iire selga,
kotid panin koera selga,
kalakarbid kassi selga.
Tuli kubjas mõisa puulta,
junkur Juura kõrtsi puulta,
mõõtis mulle mõõdu maada,
suu-(küll)-maada soonikuda,
põllumaale põõsaaida.
Künnin pääva, künnin kaksi,
ärjad ärmena iina.
Lassin ärjad laane alla,
laane alta lakkumaie,
võsu alta võttemaie.
Tuli susi sulpajalga,
kuusikust tuli kuiva-kintsu.
Ära tema murdis musta ärja,
ära tema kiskus kirju ärja,
ära niid ärjad mõlemad.
Läksin kodu ikketenna,
kes mul vasta tullenessa?
Tuli vasta taadikene:
„ Mis sa ikked pojakene?“
„Mis ma ikken taadikene!
Läksin tillukene teole,
vaeva võnnuke vaole,
isi mina istsin iire selga,
kotid panin koera selga,
kalakarbid kassi selga.
Tuli kubjas mõisa puulta,
junkur Juura kõrtsi puulta,
mõõtis mulle mõõdu maada,
suu-(küll)-maada soonikuda,
põllumaale põõsaaida.
Künnin pääva, künnin kaksi,
ärjad ärmena iina.
Lassin ärjad laane alla,
laane alta lakkumaie,
võsu alta võttemaie.
Tuli susi sulpajalga,
kuusikust tuli kuiva-kintsu.
Ära tema murdis musta ärja,
ära tema kiskus kirju ärja,
ära niid ärjad mõlemad.“
„Mis sa nutad pojakene,
kui meil karjas kirju lehma –
kül sii tuub meil kirju ärja,
kui meil karjas musta lehma –
kül sii tuub meil musta ärja!“
Viis: Eeva Reimann (EÜS V 1179 (13) <M-Magdaleena khk, Igavere k – J. Välbe, 1908); teksti kirjutas üles G. Tenter (H II 28, 379 (9) < M-Magdaleena khk, 1888).