Tilluke teopoiss. Härjad murtud
M-Magdaleena
OH MINA VAENE VAIMU POISSI,
tillukene teopoissi,
vaat luu-lii, vaat luu-li,
tillukene teopoissi.
Läksin tillukene teole,
abi-küll-vaimukene vaole,
vaat luu-lii, vaat luu-li,
abi-küll-vaimukene vaole.
Tull´i kubjas mõisa puulta,
kilter Kriimu kõrtsi puulta,
vaat luu-lii, vaat luu-li,
kilter Kriimu kõrtsi puulta,
mõõtis mulle mõõdu maada,
ris´ti räs´ti Riia väl´lad,
vaat luu-lii, vaat luu-li,
ris´ti räs´ti Riia väl´lad.
Kün´nin pääva, kün´nin kaksi,
ärap mu ärjad väs´isid,
vaat luu-lii, vaat luu-li,
ärap mu ärjad väs´isid,
las´sin laande lakkumaie,
pajustikku plakkumaie,
vaat luu-lii, vaat luu-li,
pajustikku plakkumaie.
Tull´i suusta sumpajalga
männikust mädaje-kübar
vaat luu-lii, vaat luu-li,
männikust mädaje-kübar,
murdis minu musta ärjä,
kiskus minu kirju ärjä,
vaat luu-lii, vaat luu-li,
kiskus minu kirju ärjä,
murdis musta, kiskus kirju,
ärap mu ärjad mõlemad,
vaat luu-lii, vaat luu-li,
ärap mu ärjad mõlemad.
Läksin kodu iketenna,
iketenna, nutteenna,
vaat luu-lii, vaat luu-li,
iketenna, nutteenna.
Kes mul enne vasta tull´i
taat mul enne vasta tull´i,
vaat luu-lii, vaat luu-li,
taat mul enne vasta tull´i.
„Mis sina ikked, pojakene,
tillukene poisikene,
vaat luu-lii, vaat luu-li,
tillukene poisikene?“
„Miks ma ei ikke, toad´ikene,
miks ei ikke, eideke,
vaat luu-lii, vaat luu-li,
miks ei ikke, eideke!
Läksin tillukene teole,
abi-küll-vaimukene vaole,
vaat luu-lii, vaat luu-li,
abi-küll-vaimukene vaole.
Tull´i kubjas mõisa puulta,
kilter Kriimu kõrtsi puulta,
vaat luu-lii, vaat luu-li,
kilter Kriimu kõrtsi puulta,
mõõtis mulle mõõdu maada,
ris´ti räs´ti Riia väl´lad,
vaat luu-lii, vaat luu-li,
ris´ti räs´ti Riia väl´lad.
Kün´nin pääva, kün´nin kaksi,
ärap mu ärjad väs´isid,
vaat luu-lii, vaat luu-li,
ärap mu ärjad väs´isid,
las´sin laande lakkumaie,
pajustikku plakkumaie,
vaat luu-lii, vaat luu-li,
pajustikku plakkumaie.
Tull´i suusta sumpajalga
männikust mädaje-kübar
vaat luu-lii, vaat luu-li,
männikust mädaje-kübar,
murdis minu musta ärjä,
kiskus minu kirju ärjä,
vaat luu-lii, vaat luu-li,
kiskus minu kirju ärjä,
murdis musta, kiskus kirju,
ärap mu ärjad mõlemad,
vaat luu-lii, vaat luu-li,
ärap mu ärjad mõlemad.“
„Ära sina ikke, pojakene,
tillukene poisike,
vaat luu-lii, vaat luu-li,
tillukene poisike,
lass tuleb mus´tiklehma kodu,
sii tuub sulle musta ärja,
vaat luu-lii, vaat luu-li,
sii tuub sulle musta ärja,
lass tuleb kirjaklehma kodu,
sii tuub sulle kirju ärja,
vaat luu-lii, vaat luu-li,
sii tuub sulle kirju ärja,
lass tuleb kolmiklehma kodu,
sii tuub ärja kolmanda,
vaat luu-lii, vaat luu-li,
sii tuub ärja kolmanda,
lass tuleb neliklehma kodu,
sii tuub ärja neljanda,
vaat luu-lii, vaat luu-li,
sii tuub ärja neljanda!“
Koguja märgib palatalisatsiooni linnukesega vastavate tähtede ees.
Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 574 (1270) < M-Madgaleena khk, Kudina v, Kaiavere k, tekst: Anna Lass (H, Gr.Qu. 360 (5) < M-Magdaleena khk – G. Tenter, 1888).