Kust laulud saadud
Laiuse
KUI MA AKKAN LAULEMAIE,
laulemaie, luulemaie,
siis jääb kubjas kuulamaie,
viisi valda vaatamaie,
saksad servi seisemaie,
isandad eemalt vaatma.
Sõnad pannakse tähele,
laulud lastaks kirjutada,
pistetakse piibelie,
rapsitakse raamatuie.
Siis ma kuulen ütlevada:
„See´p pole tütar teinud tööda,
see´p pole vaene näinud vaeva,
see´p on seadelnud sõnnuda,
pannud paari palveeida!“
Mina mõistan, vasta kostan:
„Kuulge, kuulge, saksad suured,
andke aega, mo isandad!
Üles ma ütlen selle paiga,
tunnistan ma selle tunni,
kus ma seadelsin sõnuda,
panin paari palveeida:
küla all ma kündelesin,
arulla ma äestaesin,
luhas loogu võttelesin,
lõikusel lood lõksutin.
Kodu kangast ma kudusin:
käed mul kangasta kudusid,
sõrmed niisi niksutasid,
suu mul seadelis sõnnuda,
pani paari palveeida.“
Viis: Jaan Lobjakas (78 a) (EÜS VIII 298 (35) < Kursi khk, Härjanurme v, vstmj < Laiuse – J. ja M. Kärt, 1911), teksti F.R. Kreutzwaldi kogust (GEG, EH 72, 57/8 (11) < Laiuse, 1844).