Murelaul
Ta-Maarja/Äksi
Lese mehe laul
ÜKS AGA ÜTEL; „LAULA, LAULA!“
Teine ütel: „Luule, luule!“
Kolmas ütel: „Kuku, kuku!“
Kuidas kukun, kurba lindu,
laulan, laane leinalindu?
Ma laulan läbi murede,
läbi leinase südame,
läbi hoole ohkatella.
Mul on mure, ei ole muuda,
mul on leina, pole lehma,
mul on hool, pole hobusta.
Mure mind moogib mustastagi,
leina leegib valgestagi,
rudjub ruuged juussed,
kakub kullakarvalised.
Kohe pean mure panema,
kohe hoole jättema?
Lõin ma hoole õrre pääle,
mure musta parre pääle.
Viis: Ann Suitt (42 a, sünd Helmes, Leebiku v, 29 a eest Kavastu rännanud) (EÜS II 286 (53) < Ta-Maarja khk, Kavastu v, Koosa k – A. Liiv ja J. Raja); teksti kirjutas üles J. Lepik (koguja) (H II 28, 255 (10) < Äksi khk, Kärkna v – J. Valk (saatja), 1889).