VIKAT NIIDAB, MA VILISTAN, heinale, heinale,
uidu-tuidu turba-eina, heinale, heinale,
ubaleht oli õrna eina, heinale, heinale!
Niitsin viie vikatiga, heinale, heinale,
Saod aasin saja rihaga, heinale, heinale.
Viisi-kuusi kuhjakesta – heinale, heinale,
kuhjad paistsid Kuremaale, heinale, heinale,
saod küll paistsid Saksamaale, heinale, heinale!
Ei neid söönud äia ärjad, heinale, heinale,
äia ärjad, ämma lehmad, heinale, heinale,
mesimarja memme lehmad, heinale, heinale!
Laulnud Taavet Ansip (86 a) (ERA III 6, 88 (11) ja ERA II 29, 319 (15) < Äksi khk, Elistvere v, Õvanurme k – K. Leichter, 1930).
V I I S:
