Karjaselaul
VEERE, VEERE, PÄEVAKENE,
lase kaseladva kaudu,
alanegu ajakene!
Veere, päeva, vete tõttu,
meie vaeste vaeva tõttu,
rikaste rahade tõttu,
kuningate kulla tõttu.
Meil on vaestel vaeva palju,
rikastel rahada palju.
Veere, veere, päävakene,
et saaks karjatsed koduje,
viisud vette veeremaie,
tallukad tahenemaie,
kaltsud ahjule kuiuma.
Ega viitsi päeva veerta,
viitsi ei aega alaneda.
Päeval om jo palju tööda:
päiv soeb sulaste päida,
laabib karjalaste päida,
hari kullane käessa,
laabilauda hõbehene.
Veere, veere, päävakene!
Mis ma annan veeremisest,
päeval kaua tõusemisest?
Annan muna veeremisest,
kakku kaua tõusemisest.
Viis: A. Reilian (< Kask, naine) (GEG, DH 519, 11 (5) < Torma khk, Kõnnu mõis – E. v Schultz-Adajevskij, 1884); tekst on pandud kokku E. J. Õunapuu, J. Rosenthali ja S. Sommeri üles kirjutatud tekstidest (E 40514a (64) < Torma, 1900), (H III 9, 284/5 (6) < Torma khk, Avinurme v, Laekannu k, 1889) ja (H II 56, 252/3 (4) < Torma khk, 1896).
