Karula
Noored tulevad kokku…
NOOREMAD MEHED NING NAISED TULEVAD KOKKU. Ehitakse nii, et neid ära ei tunta. Eelistatum rõivastus on meestel naiste, ning naistel meeste riietus. Näole tehakse masked ette. Nende hulgast valitakse üks mardi isaks, kellel suur kasetohust habe ning kell käes. Mardiema on meesterahvas naise riietes. Teised koguvad andeid.
Mardid jooksevad (pimeda]) hilja õhtul. Nii tulevad nad talu ukse ette, kus mardi-isa kella kõlistab ja emaga ühes laulma hakkavad. Kuna teised mardid mängivad ning tantsivad.
Siis tehakse uks lahti ning Mardid astuvad sisse. Tantsitakse ning lauldakse kuni neile antakse andeid. Siis hakkavad nad lauluga minema, soovides hääd vilja ning looma õnne perele. Nii käiakse mitmed talud õhtu jooksul läbi. Kadridel, kes jooksevad Martidest hiljem on samad kombed kui Martidelgi. Ka laulud (on) ja riietus on samad. Kadrid soovivad hääd villa õnne, sest sellel päeval niidetakse lambaid.
Elun üts´ kõrd käve märdin, õdagu panni vahtsõ’ tsuvva’ jalga, ommuku tulli tagasi, olli’ pall´a’ nööri’. Kadrisandin ka käüdi. Muud vahet es olõ’, sis laulõti – ”katre”.
RKM II 225, 58 (4) < Karula, Valga raj, Korijärve k, Sangaste k/n, Pässä t – E.Tampere < Leena Lüüs, 74 a (1967) & E 78395/6 < Karula – A. Springer (Valga Poeglaste Gümnaasium) < A. Kargaja (1930).
Latsõkõsõ’, tands´kõ’!
Vanasant´:
“Latsõkõsõ’, tands´kõ’, tands´kõ’! – Ta ei viisi’ tandsi’, ta om mul vanakõnõ, ta om mul ukkalännü’ tüdrik, taalõ vaja vitsa anda’.”
Üts´ sis ütel´:
“Ma’ olõ nii ää lats´.”
Anti jupp´ vorsti, raha. Sis lätsive’ jälle. Peräst tetti pidu. Sääl süüdi ja juudi. Katõ nädäli peräst tei’ pidu, kes sandi’ olli’. Mõnõn talun tetti, kel suurõmba’ ruumi’. Tetti tsõõri, visati panti. Peräst lunastõdi’ pandi’ vällä.
RKM II 145, 93/4 < Koorküla k/n, Lüllemäe, Otikese t [Karula khk., Helme] – L. Briedis < Marie Korge, 75 a (1962).