Urvastõ
Kadrilaulu’
TERE’ ÕDAKUT, PERENAINÕ, kadri,
tere’ õdakut, peremiis´!
Mi olõmi’ kadri’, kaugõst tullu’,
üle suu sopa-supa,
läbi suurõ pilliruu.
Pilliruug seo pistse silmä,
kastõhain seo lõigas´ kaala.
Laskõ’ kadri’ lämmäle!
Kadril küüdse’ külmetäse’,
kadril varba’ valutasõ’.
Kui ti ei kuulõ’, sis mi koputa,
kui ti ei lasõ’, sis mi lahu.
Meil om ligi lingisepä’,
kaugõst tulnu’ katõlsepä’.
Tulkõ’ vällä imet kaema!
Lehm om lännü’ lõia pääle,
lammas lauda segi löönü’,
till´u vars om varsa toonu’.
Viis: RKM II 65, 298 (36) Urvaste khk, Vana-Antsla v, Kaika k – S. Porosson, A. Garšnek < Hels Pill, 82 a (1957).
Tekst: RKM II 53, 113/4 (1) < Urvaste khk ja v – Malle Reisma < Minna Saaroja (sünd 1884) (1956).