12. ÄR’ LÄÄVÄ’ ÄLLÜPÄÄVÄ’ (Krl)

Karula

Tulõvik tundmalda’

ÄR’ LÄÄVÄ’ ÄLLÜPÄÄVÄ’,
ädee, ää-kaikah,
kinni’ jääse’ kiigapäävä’,
ette no tulõva’ eidsipäävä’.
ette kurja’ karjakõrra’,
ette no tikõ’ teopäävä’,
ette no sakõ’ saisva’ nädäli’,
Kuulkõ’ no, kulla lihavõttõ’,
kui ti no tulõt tõsõ kõrra,
tulgõ’ no pidu pikembässe,
raasukõsõ rasõ’õmba’!
Jummal´ no tiid tõsõ kõrra,
kohe meid kua jäänenesse.
Mõni no viiäs Vinnemaale,
saadõtõs S´aksamaalõ,
poodõtõs Poolamaalõ,
sõaleevä sõglijassõ,
Poola leevä poodijassõ.
Tuul olgu’ ravvadsõ’ rusigu’,
kuslapuudsõ’ sõrmõkundi’,
kiä sõkk sõaleevä,
kiä puut Poola leevä.

Viis ja tekst: ERA III 7, 149/51 (29) & ERA II 115, 179 (7) < Karula khk ja v, Apja as – H. Tampere, S. Kutti < Els Püss, 81 a (1935). Fon 447-a.

Sildid ,
Postitatud Kevväi