1. KÄNGI’, KÄNGI’ JALGA! (Krl)

Karula

Joulu mängolaul

I osa. Pruudi rõivilõpandminõ.

Egä as’a nimetämise man kobõndas pruut tuud asja, jalakängmise man lüü jalga vasta maad.

KÄNGI’, KÄNGI’ JALGA!
Elstre Maali,
Elstre käüvä’ –
joba tulõ peig.

Joba aja sukkõ!
Elstre Maali,
Elstre käüvä’ –
joba tulõ peig.

Panõ’, panõ’ kängi!
Elstre Maali,
Elstre käüvä’ –
joba tulõ peig.

Aja’, aja’ hamõt!
Elstre Maali,
Elstre käüvä’ –
joba tulõ peig.

Köüdä’, köüdä’ vüüd!
Elstre Maali,
Elstre käüvä’ –
joba tulõ peig.

Aja’, aja’ pruntsi!
Elstre Maali,
Elstre käüvä’ –
joba tulõ peig.

Aja’, aja’ särki!
Elstre Maali,
Elstre käüvä’ –
joba tulõ peig.

Panõ’, panõ’ rätti!
Elstre Maali,
Elstre käüvä’ –
joba tulõ peig.

Aja’, aja’ kindiid!
Elstre Maali,
Elstre käüvä’ –
joba tulõ peig.

II osa. Koolõtaminõ..Peio surmani sais pruut pistü, ku laulun peio surma kuulutõdas, satas pruut istukilõ põrmandu pääle.

/: Koolõ’, kurba mõrsijas, :/
joba su esä kuuli.
/: Koolõ’, kurba mõrsijas, :/
joba su imä kuuli.
/: Koolõ’, kurba mõrsijas, :/
joba su sõsar kuuli.
/: Koolõ’, kurba mõrsijas, :/
joba su veli kuuli.
/: Koolõ’, kurba mõrsijas, :/
joba su lellä kuuli.
/: Koolõ’, kurba mõrsijas, :/
joba su lellänaanõ kuuli.
/: Koolõ’, kurba mõrsijas, :/
joba su uno kuuli.
/: Koolõ’, kurba mõrsijas, :/
joba su unonaanõ kuuli.
/: Koolõ’, kurba mõrsijas, :/
su’ peenü peio kuuli.

III osa. Heränemine. Ku laulun peio ülesnõsõmist kuulutõdas, nõsõs ka mõrsja põrmandu päält üles.

Joba su esä eläs –
tõsõ’, rõõmu mõrsijas!
Joba su imä eläs –
tõsõ’, rõõmu mõrsijas!
Joba su sõsar eläs –
tõsõ’, rõõmu mõrsijas!
Joba su veli eläs –
tõsõ’, rõõmu mõrsijas!
Joba su lellä eläs –
tõsõ’, rõõmu mõrsijas!
Joba su lellänaane eläs –
tõsõ’, rõõmu mõrsijas!
Joba su uno eläs –
tõsõ’, rõõmu mõrsijas!
Joba su unonaanõ eläs –
tõsõ’, rõõmu mõrsijas!
Joba su peio eläs –
tõsõ’, rõõmu mõrsijas!

Mõrsja nõsõs üles.

IV osa. Hüppämine. Mõrsja tands kõiki meeste- ja naistõrahvidõga järgemüüdä tsõõri seen läbi. Tands nakkas III osa kesken.

Üppä’, nuku, karga’, nuku,
tii’, nuku, jala’ teräväs!
Nurmõnuku, linnukõnõ,
mia meelest mesitsemb,
mia kaalast kallimb,
toolõ üskä hüppä’,
toolõ kaala karga’!

Nüüd vali mõrsja hindäle ütentandsja ja edesi lauldas tuu ütentandsja nimme nimeten (siin om nimes Piitre).

Piitre meelest mesitsemb,
Piitre kaalast kallimb –
Piitre üskä hüppä’,
Piitre kaala karga’!
Riisu’ Piitret rinnatsimi’,
kaku’ Piitret kaalatsimi’.

Päält tuu saat mõrsja uma ütentandsja tsõõri seest är’ ja mäng nakkas vahtsõst III osa algusõst pääle jne, niikavva ku tahetas vai kõik omma’ läbi tandsutõdu’.

Tands oll’, laulja ütelüse perrä, pal’as hüppämine, karglõminõ.

Mängjide sais I ja II osan: ringikäüjä’, laulja’, mõrsja, laulja’. Mängjide sais III osan: ringikäüjä’ (laulva’), mõrsja uma ütentandsjaga

Viis ja tekst: EÜS VII 877 (22) & EÜS VII 1046/53 (98) < Urvaste khk, Karula, Vana-Antsla v, Ähijärve k, Sibula t – M. Pehka, R. Tamm < Mari Leinos (Leinus), 65 a (1910).

Sildid ,
Postitatud Viisega laulumängoq