Urvastõ
Hommikuhooled
TULLI ÜLES HUMMUGULLA,
varra inne valgõta.
Mõsi suuda, suiõ päädä,
kängse ala’ abujala’,
pääle katõ päävä jala’.
Lätsi vällä kaema:
muidõ muru pühitü,
minu muru pühkemätä.
Imekene, hellekene,
kingi’ mullõ kirstu võti,
anna’ mullõ aida võti –
kirstust võta kireviida,
kirstu kaasõst kalõviida.
Sälgä panõ säidse hamõt,
ümbre ütesä kõrikat.
Tõiõ ma vitsust vipõ viha,
luvva tõiõ lugastikust,
sõs ma pühe uma muru,
sõs ma laabõ uma põllu.
Viis: ERv 176 (1311) – A. A. Borenius-Lähteenkorva (1877)
Tekst: H II 36, 133 (161) < Urvaste, Karula – Gustav Seen (stud jur) [< (?) Räpina poolt pärit naine, 65 a) (Urmas Kalla märkus: kiil´ sõski kirja pant küländ Urvastõ muudo) (1893).
Viisi orig üleskirjrutus:
