Rõugõ
Kaasa kaugel. Linnuga sõnasaatmine
KAUÕN UMMA’ MI UMADSÕ’,
maa takan meelimarja,
saa ei kuul tedä kuulda’,
nädälil tedä nätä’.
Ei nu’ kuulõ’, kas um koolu’,
ei ka tiiä’, kas um terve’!
Olõs yks tsirk syna toonu’,
o’s yks sisas syna toonu’,
varõs mullõ vaagatanu’!
Ei ma nu’ tiiä’, ei ka mõista’
tsirgu keelist kibõnat.
Kuu telle kuhja loogu’,
agu telle haina nätä (loogu, [toogu’?),
päiv pääd otsa pangu’!
Viis: ERA III 3, 113 (104) < Rõuge khk, Rogosi m – E. Oja < Minna Saar, 50 a (1930).
Tekst: H II 32, 276 (33) < Rõuge khk, Roosa – P. Fr. Kõiv (koolm) (1889).
Viisi orig üleskirjutus:
