Vahtsõliina
Poiss meelitamas
VELE IKS KÜNNI MÄE PÄÄL,
näijo kaits karja kaldeeh.
Kaitsi iks karja, maitsi marja,
nägi ta pilve tukevada,
sagariko saavada.
Karas vele kaabu ala,
viirte vele vildi ala.
Neijokene noorekene,
sääl mii aime armu juttu,
kõgõ kõnne kõneli
Näijo puud puust puttõ sõira,
mant makko ubina.
Velekene noorekene,
kui no iks tule sugav sügus,
tassa talvi algenõs,
suuho jätti suure juttu,
arule arma kõnne.
Ärr no iks petti, es ta võtta,
on no iks pere, es ta naida,
jätti iks minno ikkomahe.
Viis: EÜS I 107 (1) < Vastseliina khk, Loosi v, Tilga k – Jakob Orav < (Vasikö) Matli Saij, ligi 80 a (1890).
Tekst: H, Jagomann, 152 (24) < Vastseliina khk, Kahkva k – J. Jagomann < Ado Nool (1878).
Viisi orig üleskirjutus:
