Harglõ
Käost käterätt. Poisid põlgavad
KÄGU KUUK KUUSÕ OTSAN,
pihu laul pedäjüsen.
Et see(-ks) kägu kätte saanu’,
pihu piiu linnatanu’:
käost (os) saanu’ käteräti,
pihust pihme piharäti.
Ega see kägu ilma kuugu’,
ega see lindu ilma laula’:
tahtsõ(-ks) süä laheda’,
miili paha paugatuda’.
Ennebi(-ks) lahes´ linnan hamõ’,
paugatugi pallapuuli.
Selle-ks poisi’ meidä põlgva’,
laitva’ laisas noorõ’mihe’,
et oll´ hamõ’ halvust linust,
pallapuuli pakalõist.
Veli tekk´ lina’ liiva pääle –
säält sai pall´u pakalõid,
üliliiga lemmikeid.
Viis: SKS Hermann 11 (18) < Hargla khk – M. Hermann (1895-1896).
Tekst: ERA II 115, 115/6 (3) < Hargla khk, Taheva v – Herbert Tampere < Liis Peltser, 77 a (1935).
Orig viis:
