Rõugõ
Vennanaine käseb tules magada
MUL OLL´ VERREV VELLENAANÕ,
lepäpakust lellänaanõ –
käsk´ mul tulõn keerutõlla’,
tulõ vahel vallatada’.
Imäkene, helläkene,
Tii’ mullõ tinanõ hamõ’!
Imäkene, armukõnõ!
Vala’ mullõ vaski pallapuul´ –
hää um mul tullõ minnä’,
tulõ kesken keeritellä’,
tulõ vahel vallatada’.
Viis: ERA III 3, 93 (85) < Rõuge khk, Haanja v – E. Oja < Jakob Press, 78 a (1930).
Tekst: H II 32, 277/8 (35) < Rõuge khk, Roosa – P. Fr. Kõiv (1889).
Orig viis:
