Kanepi
Öösel üksi
ESÄ LÄTS EMAGA MAGAMA,
nooremb veli noorikega.
Kohes länne ma vaene?
Vana kask mo kaasakene.
vana särk mo sängükene.
Kääna suu saina poole,
lutikuga lusti pita,
kirbuga kenaste elada,
Lutik laisk, es lausu sõnna,
kirp ol’ kõrk, es kõnele.
Sis ma uigi, sis ma hõigi,
uigi oma uinutajat,
hõigi hõlma võtijat,
kaska siilo katijat,
särgi siilo säädijat.
Viis ja tekst: EÜS IV 579 (1290) & EÜS IV 587 (1290 v) < Kanepi khk – J. Erlemann (Erkmann).