*
KÜL’ OM KIRSTUN KIREVIID,
kaanõ all kalliid.
(ei) Olõ’ tennü’ teräsalvõ’,
palka masnu’ jahumati’.
Esi’ tennü’ till´ukõnõ,
kudanu’ kõik´ kullakõnõ.
Tei no teolõ minnehen,
kudi kodu tullõhõn.
Säädse peele’ piiri pääle.
külä karjussõ’ kaki’ langa.
Sääl aigu arutõn,
poolõ päivä pästehen.
Siski om kirstun kireviid,
kaanõ all kalliid.
Midä no sitta kittelet,
asjanda’ avvustõllõt.
Üts´ kinnas kirstuna,
tõnõ kaput kaanõ all.
Tipit, täpit tii veerest,
utigu uru veerestä,
vana lamba lagipäästä.
Tekst: H III 26, 316/7 (8) < Kanepi – J. Tedder < Ann Lubi, 51 a (1895).