*
EMÄKÕNÕ, MEMMEKÕNÕ,
tulõ’ iks vällä kaema,
kas om minnij meeleline,
pojanainõ naaruline;
kas om tukõv tuuvrilõ,
paras viipaarilõ.
Ei saa’ rotist ruvvakiitjät,
Padakunnast paamõskjat.
Langu’ uvvõ’, langu’ noorõ’,
vahivastatsõ’ umatsõ’,
tunnõt võtta’, tunnõt hoita’,
ärä’ anna’ sulastõ sundi’,
näidsiknäidu näägutada’.
Mii’ pruut´ om väikene,
nimessist om niidikene,
keskest keerukablakõnõ.
Panõti’ vett vidämä,
panõti’ kandma kaalapuid,
anna ei sulastõ sundi’,
näidsiknäidu näägutada’.
Meil om poisi’ puiõtuuja’,
meil om latsõ’ lastutuuja’,
näidsiku’ viividäjä’.
Tekst: H III 26, 336/7 (31) < Kanepi – J. Tedder < Sohvi Kärmas (1895).