*
OLÕ EI HÄPÜ HÄÄ MAN,
ei pelgü prissi man,
ei ta suigu’ suu veeren,
lamiskõlõ’ laanõ veeren.
Tege ta mõtsa minnen,
koda kodu tullõ’õn,
telle’ tal umma’ tii veeren,
nitse’ umma’ niidü veeren.
Ku iks tekk´, sis tegüsi,
ku lask´, sis laabusi.
Tekst: EÜS VII, 1259a (67) < Karula khk, V-Antsla v, Ähijärve k – R. Tamm < Mari Leinus, 75 a (1910).