*
ANKÕ’ NO VIINA VEEDÜKESE,
nabarohto natukõnõ.
Kaasigo naba karanu’
kõtupõhi põranu’.
Raudkäsi, rao’ puid,
sajavanõmb, kütä’ sann.
Latsõ’, ots´kõ’ lapjit,
külänaas´õ’, kühvlit!
Kaasik um saani sitnu’,
tõnõ tõlda tõherdanu’.
Imekene helläkene
mesimarja memmekene,
tulõ’ vällä kaema:
kas um minnij meeleline,
pojanaan´õ naaruline,
kas um puusõ puiõ tuvva’
nimessit vii vitä’,
vai um puusõst pusõldanu’
nimesist nikõrdanu’.
Tekst: E 72259 (2) < Põlva khk, Aleksandri v, Mustajõe k – H. Jänes < Mari Ossip, 78 a (1925).