*
Kaasitus noorikullõ
LAS MA KATSU, LAS MA KAE,
kas täl om kirstun kirevit,
all kaasõ kalõvit.
Kui ei olõ’ kirstun kirevit,
all kaasõ kalõvit,
viimi’ kirstu mäele pallu,
panõmi’ pallu palama,
kaasiku’ manu’ karvu kuivatama.
Sinnä’, kos kaasiku’ kusõsi,
sinnä’ maasikõ’ kasvasi.
Ära laida noorikut
Mis ti mi mõrsijat mõnitat,
hääd last halvõndat,
tiä jäi varra vaesõslatsõs,
inneaigu ilma imätä’.
Es olõ’ immä, kes taad oppas,
kallist immä, kes taad kasvatas.
uma imä oppas ussõ takan,
nuum´ sinnu nulga takan,
võõras oppas hulga siän,
nuum´ noordõ poistõ man.
Pruudi saatja kaasitus mehe kodu minekul
PIÄ’, POIG, SAISA’, SAAJ,
mina oppa umma last,
noomi umma noorõkõist:
olõ’ lahkõ mihe vasta,
olõ’ kannatlik rahva,
sõs sa miildüt mihele,
olõt armas rahvalõ.
Kui sa kuulõt kotun kurja,
kua sa näet kotun halva,
kata’ kinni’ katõ käega,
mata’ kinni’ maa ala.
Külä är’ kuulku’ kodu hätä,
rahvas elu raskuisi.
Kaasitus pärast esimese öö magamist
PARAS, PARAS, TSÄH, TSÄH,
kes käsk´ sul mihele minnä’,
kes käsk´ poisilõ tahta’,
leivä’ tuld sul sängütulba’,
värisivä’ alusvedru’.
Miis´ tuu üskä üütüü,
pähitsehe päävätüü,
jalutsihe jalavaiva.
Sakõs läävä’ su sammukõsõ’,
latsõ pudru potikõsõ’.
Mehe ema kaasitus
Ei olõ’ minnij meeleline,
pojanainõ nall´alinõ,
ei olõ’ ta tukõv mi tuurillõ,
paras mi paaripangõlõ,
mõistlik leevämõhele.
Kui mees juba mitmendat naist võtis
Häbü om mul kruuni kanda’,
tõistõl õlut-viina anda’,
elu ei anna’ häbenedä’,
tühi kodu kurvastada’,
vaenõ lats´ taht valvata’,
imätä’ lats´ hoolitsõda’.
Õhtul kui lapulisi tuli, need kaasitasid neile kaasitadi vastu
Laku’ perset lapalanõ,
panõ’ perse’ peldi pääle,
astu’ ahuargi pääle.
Mii’ lats´ om lavva takan,
kallis lats´ kaasa kõrval.
kui ti olõt uma’ ata’,
sõs astkõ’ ahu taadõ,
kui ti olõt külä ata’,
sõs astkõ’ aia taadõ.
Tekstid: ERA II 143, 44/50 (4-15) < Urvaste khk ja v < Karula – Anna Jeret < Lotta Tamm 60 a (1936).