Harglõ
Latsõ hupatamisõ laul
TSÕI, TSÕI, TSÕDSÕLÕ,
üle aia onulõ,
läbi lepistü lellile,
üle tänävä tädile.
Mis sääl aia all om?
Meri aia all om.
Mis sääl mere keskel om?
Tulp mere keskel om.
Mis sääl tulba otsan om?
Säng tulba otsan om.
Mis sääl sängü sisen om?
Padi sängü sisen om.
Mis sääl pad’a pääl om?
Preili pad’a pääl om.
Mis sääl preili üsän om?
Lats preili üsän om.
Mis sääl latsõ peon om?
Mõõk latsõ peon om.
Mis sääl mõõga otsan om?
Muna mõõga otsan om.
Mis sääl muna pääl om?
Kikas kuldakannustõga,
varõs vaskisaabastõga.
Viis ja tekst: RKM Mgn II 66 (c) < Hargla khk, Mõniste v ja k – Fonogr. H. Tampere, S. Lätt < Emilie Kaldalu, 65 a (1957). – Dešifreerinud I. Allik, kontr. K. Alev. Lit. E. Tampere.