LAULUMÄNGUDE puhul ei ole tekste täiendatud ja kui mängule ei ole koguja lisanud kirjeldust või selgitusi, siis ei ole neid ka mujalt juurde otsitud. Niihästi laulumängude kujunemisest kui ka nende etnoloogilisest tähendusest saab lugeda Herbert Tampere koostatud antoloogia kolmandast osast. Ülo Tedre koostatud Eesti rahvalaulude antoloogias on hea valik erinevate laulumängude tekste ja kirjeldusi. Mõlemad raamatud on ka internetis leitavad (Tampere raamatu puhul otsida autori nime järgi ja siis valida tampere3). Ruth Mirovi raamatus “Regivärsilise ekspositsiooniga voormängud” antakse põhjalik ülevaade mängude tähendusest ja kujunemisloost.
Hobusemäng
Kuningamäng
Lambamäng, Kullimäng
Nõelamäng
Ollermannimäng
Siimumäng, Siimani-seeli mäng
Väravamäng
Nukumäng, Sõrmemähkimise mäng
__H o b u s e m ä n g__
2. KAS NÄGID SA MINU HOBUSTA?
Hobusemäng
Kursi
Ringimängu laul
„KAS NÄGID SA MINU HOBUSTA
udutsella uitevada,
märatsella mängivada,
sadutsella sõitevaada?“
Teine küsib:
„Mis karva sinu hobbune?“
Teine vastab:
„Suvel hiiru, talvel halli,
kesksuvel veripunane.“
„See läks läbi meie õue,
köis olli kuldane järella,
kammits kardane jalassa,
hõbedane ohelikku.“
Veike seletus: mängimise aeg olla üks olnud väljaspool ringil karganud iga paari kätte pääle, kuni sai lauletud: „See läaks läbi meie õue,“ – siis saanud lastud ringi sisse.
Teksti kirjutas üles H III 8, 74/5 (11) < Kursi khk. – H. Paap (1889)
3. ELLAKENE VENNAKENE
Hobusemäng
Laiuse
Obuse oitsija
„ELLAKENE VENNAKENE,
kas nägid minu obusta?“
„Mis karrva sinu obune?“
„Suvel iiru, talvel (h)ailli,
kesksuvel veripunane.
Köis oli kullane järele,
kammits karrane jalassa,
õbedane ohelikku.“
„See läks läbi meije õue,
kurja tegi minnessagi,
teise kurja tullessagi,
kuhja einu ta kulutas,
vilja väiljad ta vähendas,
salve kaeru ta kahandas,
purkis punna linnassida!“
Teksti kirjutas üles Mihkel Kolluk (EKS 8°2, 726/7 (5) < Laiuse khk, Ellakvere k, 1879.
4. KÜLAMEES KÜLAMEHIKE
Hobusemäng
M-Magdaleena
Hobuseotsija
„KÜLAMEES KÜLAMEHIKE,
kas nägid meie hobusta?“
„Ehk ma nägin vai ma tundsin –
misuke teie hobune?“
„Linalakka, lehtelaia,
Päitsed pähe pälmitatud,
saba siidile seotud,
kabjad kulda kirjutatud.“
„Läbi läks läbi külada,
läbi uuve uulitsate,
läbi tallatud tänavi.
Ära ta sõi küll heinakuhjad,
kaksi vakka kaerusida.“
„Külamees, külamehike,
ära sa tüki tülli tulla –
küll ma maksan heinakuhjad,
tasun sulle kaeravakad!“
Teksti kirjutas üles Gustav Weski (H III 8, 177 (7) < M-Magdaleena khk, Kaiavere v, Libliku t, 1888).
5. KÜLAMEES KÜLAMEHEKENE
Hobusemäng
Äksi
Hobuse otsija
„KÜLAMEES, KÜLAMEHEKENE,
külanaene naesuke,
kas nägid minu hoosta?“
„Misuke sinu hobune?“
„Suvel hiiru, talvel halli,
kesksuvel veripunane,
udusella hundikarva,
kaste´ella karukarva.“
„Läks ta läbi meie õue,
tegi kurja minnessaagi,
teise kurja tullessaagi,
sasis sarja erneeida,
purkis pulma linnassida!“
Teksti kirjutas üles Paul Sepp (H II 50, 756 (34) < Äksi khk, Visusi v, 1894.
_______
Hobusemäng
„KÜLAMEES, KÜLAMEHEKENE,
kas nägid minu hobusta?“
„Misuke sinu hobune?“
„Suvel hiiru, talvel halli,
kesksuvel veripunane.
Köis oli kuldane järella,
kammits kardene jalassa,
hirnub suhu suitsesid,
kall´ub (karjub) pähe päitsesid,
vaalib pähe vall´aaid,
hirnub selga istujid,
kall´ub selga kargajid.“
„Läks ta läbi meie õue,
tuli meie tua juure,
tegi kurja minnessagi,
teise kurja tullessagi.
Sasis sarja erneida,
kooris koopa naariida,
parkis punna linnassida.“
Kolm meest ringi keskel (kaks võivad ka omad naesed kaasa võtta). Kolmandamal kübar käes, ise kargab, hirnub ja tantsib; vahel hüppab tüdrukute käte pääle, ringi sisse. Kaks teisi mehi räägivad hobusest laulu sõnadega. Kõik ring laulab ühes.
Iga sõna juures (värsi lõpus) tuleb lauldes ütelda: Hirnu hirnu, Hiiu halli! (Või: hiiru halli)
Teksti kirjutas üles P. Sepp (H II 56, 509 (59) < Äksi khk (< (?) Viljandimaa), 1894 (kogunud), 1895 (saatnud).
6. KÜLAMEES KÜLAMEHIKE
Hobusemäng
Palamuse
„KÜLAMEES KÜLAMEHIKE,
kas nägid minu hobusta?“
„Misuke sinu hobune?“
„Suvel hiiru, talvel halli.“
„Lätsi tema läbi meie õue,
kammits kardene jalassa,
köis oli kuldene järele.
Tegi kurja tullessagi:
sagis sarja herneeida,
purgis pulma linnassida.“
Püüdmise ajal lauletakse:
Hüppa hiiru, karga halli,
hüppa Udriku ubaje,
karga, hiiru, herneaida!
Lapsed käivad ringis ümber, üks on ringist väljas ja püüab üle teiste käte teist krabada, kes ringi keskel on. Kui tal see on korda läinud, siis läheb ta teiste sekka, kuna see, keda kinni võeti, püüdjaks jäeb. Püüetavaks läheb ringist mängijate tahtmist mööda ükskõik missugune laps.
Udriku on küla on Visusti vallas, kust mäng on saadud.
Teksti kirjutas üles H. Maasen (E 52102/3 < Palamuse khk, Kaarepere).
__N u k u m ä n g__
____________________________________________________________
Laiuse
Äksi
Nukumäng
Äksi
Panõ amet selga, nuku,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
pane vööda vööle, nuku,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
pane sukad jalga, nuku,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
keida säärepaela, nuku,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
pane saapad jalga, nuku,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
pane undruk ümbre, nuku,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
pane põlle ette, nuku,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut
Nuku, soe peada, nuku,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
pleti peada kinni, nuku,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
pese silmad ära, nuku,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
pane sõrmus sõrme, nuku,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
pane rätti kaela, nuku,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
pane jakit sälga nuku
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
pane palitu, nuku,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
pane rätti pea ümber, nuku,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
pane suurta rätti ümbre, nuku,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut.
Alane, nuku, alane,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
juba sa sugu surenud,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
alane, nuku, alane,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
juba su isa surenud,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
alane, nuku, alane
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
juba su ema surenud,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
alane, nuku, alane,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
juba su vend surenud,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
alane, nuku, alane,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
juba su õde surenud,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
alane, nuku, alane,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
juba su peigmees surenud,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
alane, nuku, alane,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut.
Kaiva hauda, nukukene,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
alane, nuku, alane,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
seitse jalga sügavale,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
alane, nuku, alane,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
kuusa jalga laiemale,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut.
Ülene, nuku, ülene,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
juba su isa elasse,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
ülene, nuku, ülene,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
juba su ema elasse,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
ülene, nuku, ülene,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
juba su venda elasse,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
ülene, nuku, ülene,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
juba su õde elasse,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
ülene, nuku, ülene,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
juba su peigmees elasse,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut,
ülene, nuku, ülene,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut.
Hüppa, nukku, karga, nukku,
ollermanni, villerkööver, jäugerpruut.
Teksti on üles kirjutanud Jüri Mauer (?) (H, R 6, 601/2 < ? Äksi khk, Elistvere, ? 1887).
1. NUTA, NUKKU, NUUTSU, NUKKU
Nukumäng
Kodavere
Ringimäng
Keskel naesterahvas püsti, rätt üle pea. Sõna „alane…“ juures laseb pea longu, kuni tema „alandamine“ sügavaks kumardamiseks vajub. Ring käib ümber, laulab. Nukk on ringi sees ja nutab, kui kurbe sõnumid kuuleb.
NUTA, NUKKU, NUUTSU, NUKKU, nukku, nukku,
linnast lennäs linnukene, nukku, nukku,
turult tulli tuikene, nukku, nukku,
alevista akikene, nukku, nukku,
see tõi sul mure sõnumid, nukku, nukku,
juba’p su isa’ surnud, nukku, nukku,
emäl auda kaevatasse, nukku, nukku,
sügäv auda rauda põhja, nukku, nukku,
ühessä süldä sügävä, nukku, nukku,
kümme küünart laiutigi, nukku, nukku.
Nüüd hakkab „nukk“ ennast sirgu ajama ja seejärel tantsima ja hüppama.
Ülene, nukku, ülene, nukku, nukku,
ülenda peada, ülenda, nukku, nukku,
hüppa nukku, karga nukku, nukku, nukku –
jupa’p su ema elasse, nukku, nukku,
sügav hauda täidetije, nukku, nukku,
rauda põhja rahnutije, nukku, nukku,
üheksa süllani ülesse, nukku, nukku,
kümme küünart kõrgeele, nukku, nukku
Hüppa nukku, karga nukku, nukku, nukku –
jupa’p su isa elasse, nukku, nukku,
sügav hauda täidetije, nukku, nukku,
rauda põhja rahnutije, nukku, nukku,
üheksa süllani ülesse, nukku, nukku,
kümme küünart kõrgeele, nukku, nukku.
Laulnud Ann Peep (snd. Keerd, s. 1849) (EÜS II 293 (92) ja EÜS II, 425 (161) < Kodavere khk, Kokora v, Torila k < Kolga-Jaani khk – A. Liiv ja J. Raja, 1905).
2. EHI, EHI, NUKUKENE
Nukumäng
Palamuse
Jaanipääva laul
EHI, EHI, NUKUKENE, nukku,
ehi, ehi, eeri-eeri, nukku,
ehi neile ehtemille, nukku,
säe neile sätemille, nukku,
pane ülä nukukeine, nukku,
pane ülä laija vüü, nukku,
pane rinda laija sõle, nukku,
pese suuda nukukeine, nukku,
pese suuda, suiju pääda, nukku!
Nuku jooksust:
Joose, nukku, jõua, nukku, nukku,
kae, nukku, kätte saada nukku!
Nukud kutsutakse kodu:
Tule kodu, nukukeine, nukku,
nukud kodu ootetakse, nukku,
nukul kangas kammerena, nukku,
linane ligi lageda, nukku,
peenikeda pelte pealla, nukku.
Teksti kirjutas üles H. Maasen (E 52202 < Palamuse khk, Kaarepere).
3. MEIE NUKK ÕLI NOOREKENE
Nukumäng
Torma
MEIE NUKK ÕLI NOOREKENE,
kui sii noore koorekene –
eela kurnat’, täna koorit’.
Ehi, nukku, eeri, nukku,
ehi, nukku, emandisse,
seada, nukku, seadusesse!
Meie nukk õli noorekene,
kui sii noore koorekene –
eela kurnat’, täna koorit’.
Pane jalad juuskemaie,
kõdared kõrisemaie,
viska linik lepa piale,
kaelarätik kadaka piale.
Ring hoiab üks ühe kätest kinni ja laalab. Nuku seesab keskel. Kui sinna suab: „Viska linik lepa piale“, siis hakavad kõik nukkuda taga ajama.
Üles kirjutanud Wilhelm Pärt (H II 27, 810/1 (9) Torma khk, Torma v, 1888).
__K u n i n g a m ä n g__
1. OH SA KUNING, KUNINGAKENE
Kuningamäng
Kursi
OH SA KUNING, KUNINGAKENE,
mis sa eela meile ei tulnud,
kui meil käisid sõelalaevad,
sõelalaevad, nõelalaevad,
otseti odade laevad,
nuketi nugade laevad,
risti-rästi rättelaevad,
põiki käisid põllelaevad?
Kelle kord on ette tulla,
selle käest võib panti võtta.
Viis ja tekst: Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII, 294 (27) ja EÜS VIII, 241 (33) < Kursi khk, Härjanunne v, vstmj < Pööra k – J. ja M.Kärt, 1911).
2. KUNINGAS, KUNINGAS, KUNINGAKENE
Kuningamäng
Palamuse
Mängu laul
KUNINGAS, KUNINGAS, KUNINGAKENE,
miks sa eila meil ei käinud,
tunaeila tuld ei toonud,
kui meil käisid kolmed laevad:
nõelalaevad, sõelalaevad,
poisikeste purjulaevad,
vananaeste lindilaevad,
tüdrukute tühjad laevad?
Üles kirjutanud Emilie Uus (H II 27, 543/4 (14) < Palamuse khk, Luua v, 1889).
3. KUUS, KUUS, KUNINGAS
Kuningamäng
Äksi
KUUS, KUUS, KUNINGAS,
mis sa eila meile ei tulnud,
tunaeila tuld ei toonud?
Meile tulid võerad laevad:
sõelalaevad, nõelalaevad,
suure herra kaubalaevad,
kurja herra kullalaevad,
oma rahva rahulaevad.
võera rahva vaenulaevad,
Saksa rahva reisilaevad,
Leedu rahva leevalaevad,
Soome rahva soolalaevad,
Rootsi rahva raualaevad.
Tekst: Eeva Kõlu (H II 50, 650 (2) < Äksi khk – J. Millert, 1894).
__L a m b a m ä n g__
1. MINA OIAN MEMME UTTE
Lambamäng
Äksi
MINA OIAN MEMME UTTE,
mina kaitsen taade karja,
memm teeb mulle uvve kuvve,
taat teeb mulle karvase kasuka,
sulaselle suured sukad,
perepojal peened sukad,
karjalapsel kapukida!
Tuli susi soome alta,
laia käppa laane alta,
kiskus memme kriimu lamba,
murdis taade musta lamba,
ära viis sõge mõlemad.
Viis ja tekst: Taavet Ansip (86 a) (ERA III 6, 86 (7) ja ERA II 29, 297 (9) < Äksi khk, Elistvere v, Õvanurme k – R. Viidebaum, 1930).
_____________
Lambamäng
Äksi
Vanaaegne mäng.
Tütarlapsed käisid kõik ringi, käed olid nii kinni. Poiss oli keskel – see oli kera-oinas, nigu karjapull või karjaoinas. Mängivad ja laalavad siis:
Mina oian memme utte,
mina kaitsen taade karja,
memm teeb mulle uvve kuvve,
taat teeb mulle karvase kasuka,
sulaselle suured sukad,
perepojal peened sukad!
Kui laalavad, siis tuli üks unt, kui laul lõppes. Unt veis siis ühe nurka. Karjane läks siis lammaid ot’sma. Undil oli jälle tokk kääs nigu vikat, nigu eina niitis, nii…
Karjus tuli juure: „Tere, tere, mees!“
Unt: „Jumalime!“
Mees: „Mis sa tiid siin?“
Unt: „Eina niidan, eina tiin.“
Mees: „Kellele sa tiid?“
Unt: „Lammastelle.“
Mees: „Kes andis?“
Unt: „Jumal.“
Siis karjus ütles: „Sul müts nigu minu lamma nahast. – Kas utetada võin?“
„Jah, võid küll,“ unt vastas.
Kui siis utetas, siis lammad tulid. Siis lammad hüppasid üle kepi, kes üle hüppas ilusti kepsti, sii oli terve, sii jäi ületalve. Kui tasa il’lukeisi tuli nii… luugates, sii ei jää üle talve, sii sai undile.
Igalpool mängisime. Koolis ei ollu, koolmeister ei õpetanu seda.
Viis ja tekst: Taavet Ansip (86 a) (ERA III 6, 86 (7) ja ERA II 29, 299/301 (9) < Äksi khk, Elistvere v, Õvanurme k – P. Ariste, 1930).
2. MINA OIAN MEMME UTED
Lambamäng
Laiuse/T-Maarja
Karjus, lambad, koer ja unt on. Lambad on kükakille maas, karjus käib ümber, laulab; unt on metsa taga. Karjus laulab:
MINA OIAN MEMME UTED,
mina kaitsan taade karja.
Memm teeb mulle uue kuvve,
taat tiib katkise kasuka.
Tule välja, undikene,
vii ära minia lambad,
jäta järgi memme lambad!
Siis loeb karjus lambad järele ja ütleb koerale: „Jää sa nüit järgi vaatama, ma tuun memme käest võid-leiba!“ Karjus läheb ära. Unt tuleb. Üks lammas jookseb välja, unt püüab kinni, viib ära. Või karjus püüab kinni, toob tagasi.
Viis: Aleksander Välbe (57 a) (EÜS V 1188 (71) < Laiuse khk – J. Välbe, 1908), tekst: Liisa Berg (60 a) (E 57142 < Tallinna < Ta-Maarja khk, Vasula – P. Berg, 1926).
_________________________
Lambamäng
Kursi
Kursist terviklikku teksti ega vastavat viisi pole, aga alljärgnevat viisi saab vastavalt sõnadele kohandada; võib kasutada ka Laiuse või Äksi viisi.
Karjased. Karjaste mäng
MINA HOIAN MEMME UTTE,
mina kaitsen taadi karja,
õlle, õlle, õlle.
Mem teeb mulle uue kuue,
taat teeb karvase kasuka,
õlle, õlle, õlle.
Sinisida säärissida,
punasida poogessida,
õlle, õlle, õlle.
Pereme(he)le pikkad püksid,
sulaselle suured sukkad,
õlle, õlle, õlle.
Teksti kirjutas üles M. Kool (H III 8, 122/3 (19) < Kursi khk, Laeva v, 1889).
__N õ e l a m ä n g__
1. NÕÕS, NÕÕS, NÕELAKENE
Nõelamäng
Kursi
NÕÕS, NÕÕS, NÕELAKENE,
nõõs, nõela silmakene,
nõela nõudijad tulevad.
Nõrka vitsa nõudijalla,
pikka vitsa püüdijalla,
ja ohjad käeotsijalla.
Kivist kilda kistanesse,
paest lõmma lõhutaksse,
nõela üles otsitasse,
tule otsa toodanesse.
Mes sääl nõelal taga oli?
Tükk sinist, tükk punast,
kolmas kullakarvalista.
Mängijad astuvad ligistikku üheteise taha ritta ja „nõela-otsija”astub rea ette ja kõneleb esimese mängija vastu reas:
„Tere, tere, miis!”
Vastus: „Jumaleme! Mis sa otsid?”
Esimene: „Nõela otsin!”
Teine: „Kus sii nõel jäi, mis ma eila andsin?”
Esimene:
„Tuli kassi Kaaburista,
viis ta nõela Viiburista,
sõi ta pudru pajasta,
lakkus leeme liuasta.”
Teine:
„Mis sel nõelal taga oli?”
Esimene:
„Tükk sinist, teine punast,
kolmas kulla karvalist.”
Teine:
„Mine võta tagast seinast!”
Nüüd pistab „otsija” jooksma, et kõige tagumist reas kinni tabada; aga sel samal silmapilgul pistab ka see jooksma, ja nii jooksevad nad seni ringi ümber mängijate, kuni „otsija” „nõela” kätte saab. On see sündinud, saab „nõelast” „otsija” ja „otsija” astub rea esimeseks.
Laulnud Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII 293 (25) ja EÜS VIII, 240/1 (31) < Kursi khk, Puurmanni v – J. ja M. Kärt < Pööra k, 1911); täiendatud (H II 27, 190/1 (1) < Kursi khk, Puurmani v – T. Riomar, 1888).
2. NÕTKU, NÕTKU, NÕELAKENE
Tagged in: Read more... 0 comments__V ä r a v a m ä n g__
1. MIS TE, SANTI, SAISATADE
Väravamäng
Kodavere/Ta-Maarja
MIS TE SANTI SAISATADE,
juune, kuldsed väreje,
meie tahme läbi minna,
juune, kuldsed väreje.
Ei või laske meie värad katski,
juune, kuldsed väreje.
Külap meie parandame,
juune, kuldsed väreje.
Kellega te parandate,
juune, kuldsed väreje?
Siidiga ja sammediga,
juune, kuldsed väreje,
verrevatse kriidiga,
juune, kuldsed väreje.
Kost sa, sant, siidi saied,
juune, kuldsed väreje,
või kost, santi, sammeti,
juune, kuldsed väreje,
verrevätse kriidi tõied,
juune, kuldsed väreje?
Velli eila Riiast tõie,
juune, kuldsed väreje,
Riiast tõie Riia rahada,
juune, kuldsed väreje,
Tallinast tõi taalderita,
juune, kuldsed väreje,
Varnjast vana hõbedat,
juune, kuldsed väreje.
Vale, vale, mis sa valetad,
juune, kuldsed väreje.
Kui ei usu, ni kaeke,
juune, kuldsed väreje:
usse een huu (hobu) ligeda,
juune, kuldsed väreje,
huu handa härmatanu,
juune, kuldsed väreje,
huu kabjad kastesed,
juune, kuldsed väreje,
meil om kodu kullasepad,
juune, kuldsed väreje,
õuen hõbeda seppad,
juune, kuldsed väreje,
tee äären tinaseppad,
juune, kuldsed väreje,
vainu veeren vaskiseppad.
juune, kuldsed väreje!
Viis: Mari Poks (sünd. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 283 (41) < Kodavere khk, Kavastu v – A. Liiv ja J. Raja,1905), tekst: Ann Russak (H III 15, 220/1 (6) < Tartu linn < Ta-Maarja khk, Luunja v – Al. Annuk, 1892).
2. MIS TE SIIN SEISATE
Väravamäng
M-Magdaleena/Äksi
MIS TE SIIN SEISATE, kuldse, joonse, väravas?
Meie tahme läbi minna, kuldse, joonse, väravas.
Ei või laske, kuldse, joonse, väravas.
Miks ep või laske, kuldse, joonse, väravas?
Meie värav katki, kuldse, joonse, väravas.
Küllap meie parandame, kuldse, joonse, väravas.
Kellega te parandate, kuldse, joonse, väravas?
Siidiga, sametiga, kuldse, joonse, väravas,
vereva niidiga, kuldse, joonse, väravas,
punase kriidiga, kuldse, joonse, väravas.
Kust ta santi siidi võttis, kuldse, joonse, väravas,
kust sai santi sameti, kuldse, joonse, väravas?
Veli tuli eila linnast, kuldse, joonse, väravas,
tunapäe tuli Pärnu linnast, kuldse, joonse, väravas,
ta tõi siidi, sametit, kuldse, joonse, väravas,
kulda tõi ta kuue täie, kuldse, joonse, väravas,
hõbedat tõi hõlma täie, kuldse, joonse, väravas,
karda tõi kasuka täie, kuldse, joonse, väravas.
Tehke sie tie tasaseks, kuldse, joonse, väravas,
arvake aru värajaks, kuldse, joonse, väravas,
teie tulla, meie minna, kuldse, joonse, väravas.
Viis: Eva Reimann (70 a) (EÜS V 1065 (19) < M-Magdaleena khk, Elistvere v – J. Välbe ja H. Sulg, 1908); teksti kirjutas üles P. Sepp (H II 50, 744/5 (18) < Äksi khk, Saadjärve v, 1894).
__K u l l i m ä n g__
1. KOOTS, KOOTS, KULLIKENE
Kullimäng
Torma/Kursi
Sellele mängulaulule P-Tartumaalt viisiüleskirjutust pole, aga värsilist osa on kindlasti lauldud. Võib kasutada näiteks kuningamängu viisi.
KOOTS, KOOTS, KULLIKENE,
naats, naats, nabrakene,
mis see kulli meile otsib?
Kull otsib küla kanuje,
tahab ta talu haneje,
mõisa kirju kalkunida.
Oh sina hullu kullikene,
mis tulid mede talule,
otsid mede hooneesse,
vaadid mede varju ala,
kõndsid mede kõlgusesse?
Oh sina hullu kullikene,
meil on kana kammerinna,
kuked kulla kellerina.
Mine sa sinna talule,
kus on kana kõlgussena,
kuked kuiva õrre peala.
Mianes oli kullikene?
Kull kui heina kuhjakene.
Mianes kulli peakene?
Nagu mõisa mõõdu vakka.
Mianes kulli silmakene?
Nagu hõbe helmekese.
Mianes kulli ninakene?
Nagu kaju (kaevu) koogukene.
Mianes kulli kõrvakese,
Nagu kullalehekese.
Mianes kulli jalakese?
Jala kui jänese jala.
Mianes kulli küünekese?
Nagu küla künni raua.
Kukk:
Tere, tere, kull, mis teed siin?.
Kull:
Auku kaevan.
Kukk ja kull vaheldumisi:
Mis selle auguga teed?
Söed tõmman sisse.
Mis sa nende sütega teed?
Pa’a panen peale.
Mis selle pa’aga teed?
Vee panen sisse.
Mis selle veega teed?
Kana-kuke karva võtan.
Mis need kuked kanad kurja teinud?
Opmani oa, isandi erne, neitsiläätsa, kõik olid ära söönud.
Kull hakab kuke järel kanu püüdma, kelle kätte saab, see on „maha murtud“.
Üles kirjutanud E. J. Õunapuu (E 40515a/15b (68) < Torma, 1900).
________
Kullimäng
KOOS, KOOS, KULLIKENE,
koos, kulli nokakene,
mis se kulli meile otsib?
Kulli otsib konna reita,
kehva mehe kitse reita,
vaese mehe vasika reita.
Seletus: meesterahvas olla ringi sees üksi, nii kaua kui värssideni: Kulli otsib konna reita, siis võtnud ühe neiu ka ringi sisse.
Üles kirjutanud H. Paap (H III 8, 75 (12) < Kursi khk, 1889).
2. IKSI-TIKSI...
Kulli tegemine
M-Magdaleena
Laste lõbustused
Lapsed seavad ennast rinda. Üks astub hulgast ja loeb kulli sõnu. Kelle pääle viimane sõna langes, nimetakse kulliks, ja peab teisi, kanu, kinni püüdma. Saab ta mõne kätte, see on siis kulli abi, kelledega nad kõik eneste abilisteks teevad, seega kõik kanad kinni püüavad. Kulli sõnad on:
a)
Aa suu – suka roka,
pähe panti pätas suka –
kohe jäi, kruus komm,
võta kinni, vitsi-vonn.
b)
Iksi-tiksi – toome-tiksi,
Viksi vaksi vaame-koor,
silla ääres tiller-tipud,
kuku-metsa kulli toomas.
d)
Vanamiis-vanamiis,
võõpsis-vaapsis,
kulle-kalle,
tape-poiss.
Üles kirjutanud Hindrik Ostrat (H II 28, 479/80 (1) < M-Magdaleena khk, Kudina v, 1889).
__S i i m u__m ä n g__
1. SIIT TULEB SIIM
Siimu-mäng
M-Magdaleena
Mängu kirjeldust ja terviklikku teksti koostaja ei leidnud.
SIIT TULEB SIIM, siit Siimu sulane.
Mis tahab Siim, mis Siimu sulane?
Laulnud Liisa Kask (65 a) (EÜS V, 1185 (45)< M-Magdaleena khk, Igavere k – J. Välbe, H. Sulg, 1908).
__S i i m a n i - s e e l o__
__O l l e r m a n n i__
1. OLDERMANNI
Ollermanni-mäng
M-Magdaleena
OLDERMANNI, vilderkäve,
otsi otsi oldermanni,
vilderkäve jungerproots.
otsi seast sirgemida,
vahi vallast valgemida,
oldermanni, vilderkäve jungerproots.
Laulnud Eva Reimann (70 a) (EÜS V 1065 (18) < M-Magdaleena, Ellistvere v – J . Välbe ja H. Sulg, 1908).
laulumäng
KAS NÄGID MINU OBESTA? Hobusemäng (Kursi)
Hobusemäng
Kursi
„KAS NÄGID MINU OBESTA?“
„Mis karva sinu obene?“
„Suvel iiru, talvel alli,
kesk-suve veripunane.“
„Sii läks läbi meie õue,
köis oli kuldene järella,
kammits kardene jalassa.
Tegi kurja minnessagi,
teise kurja tullessagi –
välja viljä ta vähendas,
salve kaeru ta kahendas,
sasis sarra erneeida,
pulkis pulma linnassida.“
Viis ja tekst: Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII 293 (26) ja (EÜS VIII, 241 (32) < Kursi khk, Härjanurme v, vstmj (< Pööra k) – J. ja M. Kärt, 1911).
SÕRMEMÄHKIMISE MÄNG (Kodavere)
Kodavere
[ezcol_1half]
VIIS, VAAS, vaari kesväd,
piis pilliruu marjad,
viiru vitsa eenämääle!
Kes läts kesvä lõikamaie?
Viis, vaas, vaari kesväd,
piis pilliruu marjad,
viiru vitsa eenämääle!
Mari läts kesvä lõikamaie?
Viis, vaas, vaari kesväd,
piis pilliruu marjad,
viiru vitsa eenämääle!
[/ezcol_1half] [ezcol_1half_end]
Lõikas sõrme lõigatena.
Viis, vaas, vaari kesväd,
piis pilliruu marjad,
viiru vitsa eenämääle!
Tuu nartsu Jürikene!
Viis, vaas, vaari kesväd,
piis pilliruu marjad,
viiru vitsa eenämääle!
[/ezcol_1half_end]
Laulnud Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 281 (31) ja EÜS II 339 (51) < Kodavere khk, Kavastu v. Koosa küla ligidal – A. Liiv ja J. Raja, 1905).
TERE, TERE, TETER-MATSI. Oldermanni mäng (M-Magdaleena)
Oldermann
M-Magdaleena
Sellisele tekstile P-Tartumaalt viisi pole.
TERE, TERE, TETER-MATSI,
üle mäe mätter-matsi,
mätter matsis’ sai maasiku,
maasikust sai maaberpilli,
maaberpillist sai peberi,
peberist sai sai peedis-saarde,
peedis-saarest sai sobori,
soborist sai soolavakka,
soolavakast sai vaariku,
vaarikust sai vaaber-kiksi,
vaaber-kiksist sai kiriku,
kirikust sai kiisaleeme,
kiisaleemest sai lusika,
lusikast sai lomberiku.
Seda ülemalseisvad tüki ei teadnud vanakene üttelda, kas se mõni mõistatus või mis ta on, mina arvan teda ühe mõistatuse olevad.
Üles kirjutanud Gustav Puus (H II 28, 776 (18)
OLDERMANNI MÄNG (Laiuse) (lisada viisile tekst)
Oldermanni-mäng
Laiuse
Viis: Aleksander Välbe (57 a) (EÜS V 1188 (70) < Laiuse khk – J. Välbe, 1908).
OLDERMANNI MÄNG (Äksi)
Oldermanni mäng
Äksi
TANTSI, TANTSI, OLDERMANNI,
vilderkääri jungerpruut!
Vahi seiast valgemida,
vilderkääri jungerpruut,
otsi seiast sirgemida,
vilderkääri jungerpruut.
Kelle rinda riisutakse,
vilderkääri jungerpruut?
Taadi rinda riisutakse,
vilderkääri jungerpruut.
Viis ja tekst: Jaan Vannus (sünd 1850) (ERA II 106. 235 (2) < Äksi khk, Kaarepere v, Mullavere k – A. Taovere (sünd 1921), 1935
1. MIS OTS, SIIMANN SEELO?
Siimani mäng
Kodavere
Karjalaste laul
MIS OTS, SIIMANN-SEELO,
mis ots pilelille ärrä,
mis ots sõtsepoja naalo?
Ei võta siimann-seelo,
ei võta pilelille ärrä,
ei võta sõtsepoja naalo.
Laulnud Mari Poks (sünd. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 284 (43) ja EÜS II 347 (64) < Kodavere khk, Kavastu v – A. Liiv ja J. Raja, 1905).