KIES, KIES, KIIGEKENE, KIES, KIIKE, KÕRGELE! Kiikumine on seotud viljakusmaagilise maailmapildiga, seda kinnitab komme tuua kiigele (ohvri)ande. Kiikusid ainult vallalised. Põhja-Eestis kiiguti suvi läbi, kiige alla koguneti igal vabal õhtul. Lisaks kiigelauludele lauldi kiige juures ka mitmesuguseid lüro-eepilisi laule: näiteks „Kolm metsa“.
Kiige tegemine, hea ja halb kiik
Tulge kiigele, tooge mune
Kiigele ehtimine, kiigel kartlik, kulla kulumine
Kingitused kiigutajale, ilus neiu kiigel
Meri, sõel, sõrmus
Kolm metsa, põrm põllele
_H e a__j a__h a l b__k i i k_
1. ÄRJÄD ÄGASID SAVIDA
Kiige tegemine
Kodavere
Kiigele, kiigele!
ÄRJÄD ÄGASID SAVIDA, kiigele, kiigele,
poosikesed põlveluida, kiigele, kiigele.
Kus seda kiike raiutie, kiigele, kiigele?
Kiik ju tuudi kubija õvve, kiigele, kiigele,
sääl vaaksid vardija emändäd, kiigele, kiigele.
Laulnud Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 280 (28) ja EÜS II, 337 (48) < Kodavere khk, Kavastu v, Koosa k – A. Liiv ja J. Raja, 1905).
2. VOT KUS POISID, TÄHKVERE POISID!
Kitsas kiik
Laiuse
VOT KUS POISID, TÄHKVERE POISID!
Tegid kiige kirsipuist,
madalasta marjapuist.
Kiige sambad tõid Saksamaalt,
kiige postid Poolamaalt,
kiige võlla Võrumaalt,
kiige toed Türgimaalt.
Alt ei saand hani ujuda,
pealt ei peasuke pugeda.
Viis:Kadri Tädimees (60 a) (EÜS V 1187 (65) < Laiuse khk, Tähkvere v – J. Välbe, 1908), teksti kirjutasid üles J. Välbe ja H. Sulg (EÜS V 1117 (135), 1908).
3. MUL OLI ÜKSI AINUS VENDA
Kitsas kiik
Kodavere
MUL OLI ÜKSI AINUS VENDA,
raidus ta sada sangaleppa,
tegi kiige küla alla.
Sai see kiige kitsukene,
alt sai kiige arvukene:
pealt sai pääsuke pugema,
alt sai anide ujuma.
Tulge kiikma, külanaesed,
tooge kanad, tooge munad,
tooge pardid paaristiku,
tooge linnud letisjalga!
Kanad meil kauele munevad,
linnud laiali lasevad.
Oles üksi orjapoissi,
kes seos kinni linnu siivad,
panes kanad kammitsasse –
siis kanad kodu munevad,
linnud laudile lasevad.
Viis: Sohvi Sepp (83 a) (RKM II 57, 385 (7) < Kodavere khk, Kokora v, Torila k – H. Tampere, 1954), teksti kirjutas üles J. Remmelgas (H I 2, 423 (2) < Laiuse khk, 1888), täiendatud (H, Ostrov 246 (1) < Laiuse khk – G. Johannson, 1887).
4. KAEGEME KIIGUKESTA
Kiige katsumine
Kodavere/Äksi
KAEGEME KIIGUKESTA, kiigele, kiigele,
kaegeme, katsugeme, kiigele, kiigele,
kas sii kiiku kannab meida, kiigele, kiigele,
katte kaaraterakesta, kiigele, kiigele,
kuut või munakoorekesta, kiigele, kiigele,
viit või vihalehekesta, kiigele, kiigele,
kas ta kannab suure naise, kiigele, kiigele,
rahalise raske naise, kiigele, kiigele,
paalise (paualise) paksu naise, kiigele, kiigele.
ennu vööni helmi täisi, kiigele, kiigele,
silmini sinerahada, kiigele, kiigele,
puusani puhast hõbeta, kiigele, kiigele?
Kui ta ei kanna, las kaduda, kiigele, kiigele!
Toogem kirves, raigem kiiku, kiigele, kiigele,
toogem tuli ja põletem, kiigele, kiigele,
toogem nuga, lõikam varu (võru), kiigele, kiigele!
Viis: Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 280 (28) < Kodavere khk, Kavastu v, Koosa k – A. Liiv ja J. Raja, 1905); tekst: Maret Koorits (76 a) (H II 50, 830 (111) < Äksi khk, Saadjärve v – Paul Sepp, 1894).
5. OH SA HULLU KIIGESEPPA
Kiik halval kohal. Ilus neiu kiigel
Kodavere/Äksi
OH SA HULLU KIIGESEPPA, kiigele, kiigele,
kohe teinu näiu kiige, kiigele, kiigele!
Tennu sea songermusse, kiigele, kiigele,
tennu lätete lävele, kiigele, kiigele,
tennu oja otsa pääle, kiigele, kiigele.
Küla või nutab künnusmaida, kiigele, kiigele,
siga nutab songermutta, kiigele, kiigele,
vana naine naarismaida, kiigele, kiigele,
tüdrukud maranamaida, kiigele, kiigele.
Tennu mu vii veere pääle, kiigele, kiigele,
tennu oja otsa pääle, kiigele, kiigele,
kalajärve kalde´esse, kiigele, kiigele.
Mina Manni maani tarka, kiigele, kiigele,
kabu kontseni kavala, kiigele, kiigele,
üle mina viska viie vii, kiigele, kiigele,
üle kuku kuue Koiva, kiigele, kiigele!
Vesi ei võta vihasse, kiigele, kiigele,
allik ei anna haigeeta, kiigele, kiigele.
Mina Manni maani tarka, kiigele, kiigele,
kabu kontseni kavala, kiigele, kiigele,
viska vee valgeeda, kiigele, kiigele,
aallikul hall´ast rahada, kiigele, kiigele!
Vesi ei võta vihasse, kiigele, kiigele,
allik einanna haigeeta, kiigele, kiigele.
Oh sa hullu kiigeseppa, kiigele, kiigele,
tennu kiige kõrgel mäele, kiigele, kiigele,
säält ma paistin Paideesse, kiigele, kiigele,
säält ma hel´gin Helmeesse, kiigele, kiigele,
säält ma kuman Kuramaale, kiigele, kiigele.
Et ma esigi ei hel´gi, kiigele, kiigele,
hel´givad helmed heledad, kiigele, kiigele,
et ma küll esigi ei kuma, kiigele, kiigele,
kumab mu sõlu kumera, kiigele, kiigele,
et ma küll esigi ei paistu, kiigele, kiigele,
paistub mul pale punane, kiigele, kiigele.
Viis: Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 280 (28) < Kodavere khk, Kavastu v, Koosa k – A. Liiv ja J. Raja, 1905); tekst: Maret Koorits (76 a) (H II 50, 828/9 (109) < Äksi khk, Saadjärve v – Paul Sepp, 1894).
6. OH TE' HULLU KIIGESSEPPA
Kiik halvas kohas, Tulge kiigele, tooge mune.
Ilus neiu kiigel. Kingitused kiigutajatele
Kodavere/Torma
OH TE HULLU KIIGESSEPPA, kiigele,
ku(h)u na tennu näiu kiigu, kiigele –
tennu sia sõngermaile, kiigele,
tennu vie veere pääle, kiigele,
tennu uja otsa pääle, kiigele,
tennu kiigu kinnastega, kiigele,
varu väänden vammustega, kiige’le.
Lähme kiigukest katsumaie, kiige’le!
Kas see kiigu kannab meida, kiige’le,
kannab mo suure naise, kiigele,
rahalise raske naise, kiigele?
Nüüd om kirja kiigu pääle, kiigele,
uaäitsme hälju pääle, kiigele.
Joose, kiigu, jõua, kiigu, kiigele,
joose, kiigu, kõrgeelle, kiigele,
kõrgeelle, kaugeelle, kiigele,
üle õrte, päälta parte, kiigele,
päälta parte paetsipuusse, kiigele!
Nüüd om härja hälju pääle, kiigele,
tuhakotid tuulumanna, kiigele,
viinavaadid vaarumanna, kiigele!
Tulge kiikma, külanaise, kiigele,
tooge kana, tooge muna, kiigele,
tooge partsi paarisida, kiigele,
tooge ane haudumista, kiigele,
mäelt ja maalta marjasida, kiigele!
Et ma no esigi ei helgi, kiigele,
helgi mo helmi hellane, kiigele,
paistab mo pale punane, kiigele,
lipumas mo linane rüüdi, kiigele!
Viis: Kadri Katsan (67 a) (EÜS II 275 (3) < Kodavere khk, Peipsiäärne v, Varnja k – A. Liiv ja J. Raja, 1905); teksti kirjutas üles Wilh. Pärt (H III 9, 247/8 (14) < Torma khk, 1888).
7. KÜLA KIIGU, KÜLMA KIIGU
Meie ja teie kiigud
Kodavere/Äksi
KÜLA KIIGU, KÜLMA KIIGU, kiigele, kiigele,
meil om esi hella kiigu, kiigele, kiigele,
velle kiiku, villa kiiku, kiigele, kiigele!
Küla või kiigu külma kiigu, kiigele, kiigele,
kulut mu kulla peusta, kiigele, kiigele,
Õõlda hõbe päidelesta, kiigele, kiigele.
Viis jäi villi mu peusse, kiigele, kiigele,
kuus jäi kuppu päidelesse, kiigele, kiigele.
Kadugu küla kanepe, kiigele, kiigele,
lõpku küla lõhmusmetsa, kiigele, kiigele,
kust oli tettu keeru keie, kiigele, kiigele,
keeru keie, kare kabla, kiigele, kiigele.
Viis: Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 280 (28) < Kodavere khk, Kavastu v, Koosa k – A. Liiv ja J. Raja, 1905); tekst: Maret Koorits (76 a) (H II 50, 830/1 (112) < Äksi khk, Saadjärve v – P. Sepp, 1894).
__K i i g e l e__k i i g e l e!__
1. TULGE KIIKME, KÜLANAESED
Tulge kiigele, tooge mune
Kodavere
TULGE KIIKME, KÜLANAESED, kiigele,
tooge munad, tooge kanad, kiigele!
Kana jäi kodo munele, kiigele,
pennile pesä tegema, kiigele,
lavva alla audumaie, kiigele,
kukega kudrutsemaie, kiigele!
Viis: Kadri Katsan (67 a) (EÜS II 275 (3) < Kodavere khk, Peipsiäärne v, Varnja k
– A. Liiv ja J. Raja, (1905), tekst: Liisa Kast (53 a) (EÜS II, 448 (187) < Kodavere khk,
Peipsiäärne v, Varnja k < Kavastu v, Tähemaa k – A. Liiv ja J. Raja, 1905).
2. EMAKENE, NENNEKENE
Kiigele ehtimine. Kiigel kartlik. Kulla kulumine
Kodavere/Laiuse
EMAKENE, NENNEKENE,
anna mulle aida võti,
kingi mulle kerstu võti –
ma lähen aita ehtimaie,
kerstule lään kenitama.
Selga panen siidisärgi,
vööle panen vööda pitka,
pähe panen pärga laida,
jalga uued ummiskingad –
sisse seon ma siidipaelad,
peale seon paelad punased.
Siis lään külla kiikumaie,
mere õrssi õiskamaie,
tamme latva laalemaie.
Kiigetajad, ellad vennad,
kiigetajad, kullakesed,
ärge kurjast kiigetage,
viha pärast veeretage –
ma olen kuri kartemaie,
vihaleht värisemaie!
Kui see neidu maha kukub,
kes siis maksab neiu noore?
Pea tal maksab Pärnu linna,
rinnad suure Riia linna,
põlved jo Põltsamaa linna,
jalad valge Valga linna!
Kümme tüdrukut külassa,
üheksa üle tänava:
need ei tohtind kiigel tulla:
kardavad kullad kuluma,
õb-elmed õerumaie.
Meil on kodu kullassepad,
õue all õbeda-sepad,
vainu all vase valajad.
Meie tohime kiigel tulla,
ei karda kulda kuluma.
õbe-elmeid ei õerumaie.
Viis: Sohvi Sepp (83 a) (RKM II 57, 385 (7) < Kodavere khk, Kokora v, Torila k – H. Tampere, 1954); tekst: M. Lindemann (45 a) (H, Asper 13/4 (23) < Laiuse khk, Laiuse v, Sootaga k – H. Asper (koguja), M. Ostrow (ümberkirjutaja), 1887), täiendatud (H II 50, 198/9 (4) < Laiuse khk, Reasvere v – J.Remmelgas, 1895) ja ((EKS 8° 2, 676/7 (12) < Laiuse khk, Ellakvere küla ja talu – M. Kolluk, 1879).
3. KUULSIN KÜLAS KIIGUTAVA
Kiigele ehtimine. Kingitused kiigutajale
Kodavere
KUULSIN KÜLAS KIIGUTAVA, kiike, häälii,
küla parsil paugutava, kiike, häälii,
nõmme õrsis õisatava, kiike, häälii,
küla laol laaletava, kiike, häälii.
Läksin aita ehtimaie, kiike, häälii,
aeda ette eesikule, kiike, häälii,
aeda peale peälikule, kiike, häälii.
Mis mina sealt siis selga panin, kiike, häälii?
Selga pannin siidi särgi, kiike, häälii.
Tulge kiik’ma, külälised, kiike, häälii,
tooge munad tooge kanad, kiike, häälii,
tooge pardid paaristiku, kiike, häälii,
mesilinnud viirustiku, kiike, häälii!
Mis sina kiunud, meie kiige, kiike, häälii,
mis sina ägäd, meie (h)älli, kiike, häälii?
Kiige kiunub kindasida, kiike, häälii,
punasida paelusida, kiike, häälii.
Oota kiige, meie kiige, kiike, häälii,
las minu veli võtab naese, kiike, häälii,
las minu sõsar saab mehele, kiike, häälii,
siis saab kiige kindasida, kiike, häälii,
puasida paelusida, kiike, häälii.
Laulnud Ann Peep (56 a) (sünd Keerd, K-Jaani khk) (EÜS II 291 (82) ja EÜS II 415 (150) < Kodavere khk, Kokora v, Torila k – A. Liiv ja J. Raja 1905).
4. KIIGETAJAD, KUKUTAJAD!
Palve kiigutajale
Kodavere
KIIGETAJAD, KUKUTAJAD, kiigele,
ärge kurjast kukutage, kiigele,
õelaste õljutage, kiigele!
Ma olen kuri kukamaie, kiigele,
õel ma olen õljamaie, kiigele.
Kuksin maha koolijasta, kiigele,
älli alla ingetusta, kiigele.
Kes kara’s manu kaema, kiigele?
Emä karas manu kaema, kiigele,
võttis sülle sünnitelle, kiigele,
mandelie (1) mahutelle, kiigele.
Es sünni emä süleje, kiigele,
es mahu emä mandelie, kiigele,
es kärsi emä käte päälä, kiigele.
Siis karas esä manu kaema, kiigele,
võttis sülle sünnitelle, kiigele,
mandelie mahutelle, kiigele.
Es sünni esä süleje, kiigele,
mahu es esä mandelie, kiigele,
kärsi es esä käte päälä, kiigele.
Karas veli manu kaema, kiigele,
võttis sülle sünnitelle, kiigele,
mandelie mahutelle, kiigele.
Es sünni velle süleje, kiigele,
mahu es velle mandelie, kiigele,
kärsi es velle käte päälä, kiigele.
Karas sõsar manu kaema, kiigele,
võttis sülle sünnitelle, kiigele,
mandalie mahutelle, kiigele.
Es sünni sõsara süleje, kiigele,
mahu es sõsara mandelie, kiigele,
kärsi es sõsara käte päälä, kiigele.
Küläpoiss mul ellä velle, kiigele,
karas manu kaema, kiigele,
võttis sülle sünnitelle, kiigele,
mandelie mahutelle, kiigele.
Siss sündsin hella süleje, kiigele,
mahtsin hella mandelie, kiigele,
kärssin hella käte päälä, kiigele!
(1) „mandelie“ kõlab vahest „mandelije“, vahest „mandelie“.
Laulnud Kadri Katsan (67 a) (EÜS II 275 (3) ja EÜS II 443/5 (182) < Kodavere khk, Peipsiäärne v, Varnja k – A. Liiv ja J. Raja, 1905).
5. KULUGE, KULUGE, KÖIEDA!
Kingitused kiigutajale. Kallis kiik
Kodavere/M-Magdaleena
KULUGE, KULUGE, KÖIEDA, kiigele, kiigele,
venige, venige, vinnada, kiigele, kiigele!
Kül one köisi kelderina, kiigele, kiigele,
kanepida kamberina, kiigele, kiigele,
kül one köie keerutijaid, kiigele, kiigele!
Kes tuleb meidi kiikeetama, kiigele, kiigele?
Ann tuleb meidi kiiketama, kiigele, kiigele.
Mis me Annele anname, kiigele, kiigele?
Noore meesi, siidisängi, kiigele, kiigele.
Kost see kiike seie toodud, kiigele, kiigele,
seie toodud, seie saadud, kiigele, kiigele?
Tooman õli tuhat hobesida, kiigele, kiigele,
soaman sada regeda, kiigele, kiigele.
Las ma kaen, las ma katsun, kiigele, kiigele,
kas see kiike kannab minda, kiigele, kiigele,
kas kannab kahte kabuda, kiigele, kiigele,
kas kannab nelja neiduda, kiigele, kiigele,
kahe kabu kaelaraha, kiigele, kiigele,
nelja neiu rõiviida, kiigele, kiigele.
Kui ei kanna, las kaduda, kiigele, kiigele,
moa alla las vajoda, kiigele, kiigele!
Minu elle vellekene, kiigele, kiigele,
too kerves, raiju kiike, kiigele, kiigele,
too tuli, põleta kiike, kiigele, kiigele!
Teomehed tehnud kiike, kiigele, kiigele,
abivaimud raiund aisad, kiigele, kiigele,
tehnud kiike kitsaada, kiigele, kiigele –
altab sa anni ojuda, kiigele, kiigele,
pealta piiri-peasukene, kiigele, kiigele,
sidest siidi-linnukene, kiigele, kiigele.
Viis: Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 280 (28) < Kodavere khk, Kavastu v, Koosa k – A. Liiv ja J. Raja, 1905); teksti kirjutas üles K. E.Martinson (H II 68, 535/7 (2) < M-Magdaleena khk, 1902).
6. MIS MINA ANNA KIIGESSEPAL?
Kingitused kiigesepale
Kodavere/Äksi
MIS MINA ANNA KIIGESSEPAL, kiigele, kiigele,
mis ma anna või tõota, kiigele, kiigele?
Siga seitsema suvine, kiigele, kiigele,
sii ma anna kiigessepal, kiigele, kiigele!
Ei ta lepi ega meeli, kiigele, kiigele.
Mis ma anna kiigessepal, kiigele, kiigele?
Lammas viie villaline, kiigele, kiigele,
sii ma anna kiigessepal, kiigele, kiigele!
Ei ta lepi, ei ta meeli, kiigele, kiigele.
Mis ma anna kiigessepal, kiigele, kiigele?
Vana lehm ja vangud sarved, kiigele, kiigele,
sii ma anna kiigessepal, kiigele, kiigele!
Kas nüüd lepib kiigesseppa, kiigele, kiigele?
Ei nüüd lepi, ei nüüd meeli, kiigele, kiigele,
Mis ma anna kiigessepal, kiigele, kiigele?
Tõuti oma tõise õeda, kiigele, kiigele.
Kas nüüd lepib kiigesseppa, kiigele, kiigele?
Ei nüüd lepi, ei nüüd meeli, kiigele, kiigele.
Mis ma anna kiigessepal, kiigele, kiigele,
mis ma anna või tõota, kiigele, kiigele?
Tõuti esi ennastagi, kiigele, kiigele.
Kas nüüd lepib kiigesseppa, kiigele, kiigele?
Küll nüüd lepib kiigesseppa, kiigele, kiigele,
küll nüüd lepib, küll nüüd meelib, kiigele, kiigele!
Viis: Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 280 (28) < Kodavere khk, Kavastu v,
Koosa k – A. Liiv ja J. Raja, 1905); tekst: Maret Koorits (76 a) (H II 50, 831 (113).
__K i i g u n__k õ r g e l e!__
1. ÜLES, ÜLES, KIIGEKENE!
Kolm aita, kolm välja, kolm järve
Kodavere/Ta-Maarja
ÜLES, ÜLES, KIIGEKENE,
üles, kiike, kõrgeella,
kõrgeella, kaugeella!
Mis mina nägin kõrgeella,
kõrgeella, kaugeella?
Nägin kolmi aidakesi –
üks olli aita kuldaharja,
tõine aita hõbeharja,
kolmas aita vaskiharja.
Mis olli aita kuldaharja,
sii olli minu velle aita,
mis olli aita hõbeharja,
sii olli minu isä aita,
mis olli aita vaskiharja,
sii olli vaese sulase aita.
Üles, üles, kiigekene,
üles, kiike, kõrgeella,
kõrgella, kaugeella!
Mis mina nägin kõrgeella,
kõrgeella, kaugeella?
Ma nägin kolmi väljäkesta:
üks sii nikkerdäb nisula,
tõine rühib rükkiella,
kolmas kaarula kahiseb.
Mis sii nikkerdäb nisula,
sii´p on minu velle väljä,
mis sii rühib rükkiellä,
sii´p on minu isä väljä,
mis sii kaarule kahiseb,
siip on vaese sulase väljä,
Üles, üles, kiigekene,
üles, kiike, kõrgeella,
kõrgeella, kaugeella!
Mis mina nägin kõrgeella,
kõrgeella, kaugeella?
Nägin kolmi järvekesi:
üks on viha viinajärvi,
tõine on õlle punane,
kolmas mõdu magusa.
Mis on mõdu magusa,
sii´p on minu velle järvi,
mis on õllu punanen
sii´p on minu isä järvi,
mis on viha viina järvi,
sii´p on vaese sulase järvi.
Viis: Kadri Ots (84 a) (EÜS II 291 (80) < Kodavere khk, Alatskivi v – A. Liiv ja J. Raja, 1905), teksti kirjutas üles Joh. Mägi (H II 29, 482/4 (29) < Ta-Maarja khk, Kavastu v, 1890).
2. NEITSIKENE, NOOREKENE
Pühkmeist tamm. Kiik venna tehtud
Kodavere/Ta-Maarja
NEITSIKENE, NOOREKENE,
pühi tuba, laasi lauda,
hari akkente alune!
Pühi pühkmed mereje,
viska laastud laeneje.
Lõin ma ühe laastukese,
veri kargas versta maada.
Kas sest saide purje puida,
purje puida, laeva lauda,
sõsarale kiige lauda,
vennale venede lauda?
Las ma katsun, kiigekene,
kas on kiige venna tehtud?
Kül mina tunnen venna kiige:
venna kiige kirjutetud,
päälispuu purje punutud,
kure küüsil kirjutetud,
tedre lehil lepitetud,
aetud anisulila.
Altes sai ani ujuda,
seestessa siidilinnukene,
pealt oli piiri-pääsokene.
Viis: Kadri Ots (84 a) (EÜS II 291 (80) < Kodavere khk, Alatskivi v – A. Liiv ja J. Raja, 1905), tekst umbes 80-aastaselt naiselt (H III 15, 623/4 (2) < Ta-Maarja khk – M. Uus, 1876).
3. SÕUA IKE, MEIE KIIKE!
Kolm metsa
Laiuse/Äksi
SÕUA IKE, MEIE KIIKE, kiigele,
kõrgeelle, kaugeelle, kiigele,
üle õrte, peale parte, kiigele,
üle tammiste talade, kiigele,
sõua üle kolme metsa, kiigele!
Üks oli metsa kuuske metsa, kiigele,
teine metsa kaske metsa, kiigele,
kolmas metsa õunapuune, kiigele!
Mis oli metsa kuuske metsa, kiigele,
see oli noorte meeste metsa, kiigele,
mis oli metsa kaske metsa, kiigele,
see oli noorte naeste metsa, kiigele,
mis oli metsa õunapuune, kiigele,
see oli noorte neitsikeste, kiigele!
Sõua ike meie kiike, kiigele,
kõrgeelle, kaugeelle, kiigele,
üle õrte, peale parte, kiigele,
üle tammiste talade, kiigele,
sõua üle kolme välja, kiigele!
Üks oli välja rukkivälja, kiigele,
teine välja odravälja, kiigele,
kolmas oli nisune välja, kiigele!
Mis oli välja rukkivälja, kiigele,
see oli noorte meeste välja, kiigele,
mis oli välja odravälja, kiigele,
see oli noorte naeste välja, kiigele,
mis oli nisune välja, kiigele,
see oli noorte neitsikeste, kiigele!
Sõua ike meie kiike, kiigele,
kõrgeelle, kaugeelle, kiigele,
üle õrte, peale parte, kiigele,
üle tammiste talade, kiigele,
sõua üle kolme järve, kiigele!
Üks oli järve viinajärve, kiigele,
teine järve õllejärve, kiigele,
kolmas oli mõdune järve, kiigele!
Mis oli järve viinajärve, kiigele,
see oli noorte meeste järve, kiigele,
mis oli järve õllejärve, kiigele,
see oli noorte naeste järve, kiigele,
mis oli mõdune järve, kiigele,
see oli noorte neitsikeste, kiigele!
Sõua ike meie kiike, kiigele,
kõrgeelle, kaugeelle, kiigele,
üle õrte, peale parte, kiigele,
üle tammiste talade, kiigele,
sõua kiike senna maale, kiigele,
kus ju tüütane oldanesse, kiigele,
söömata elatanesse, kiigele,
kus veel puised pullisarved, kiigele,
linaluised lehmasarved, kiigele,
kibuvitsust kitsesarved, kiigele,
õunapuised õhvisarved, kiigele,
vahterased vasikasarved, kiigele!
Viisi kirjutas üles M. Kõrts (EÜS IV 179 (205) < Laiuse khk, Laiuse v, 1891), teksti J.Valk (H II 28, 240/1 (4) < Äksi khk, Kärkna v, 1889).
4. NEITSIKENE, NOOREKENE
Põrm põllele
Kodavere/Ta-Maarja
NEITSIKENE, NOORUKENE,
läksin külla kiikumaie,
tamme latva laulemaie;
küla oli täis´i poisikeisi,
vald oli täis´i vallatuisi.
Lõiva kurni koppelilla,
valikaegast vanijulla,
lõivad põrmu põlle pääle,
udu uue kuue pääle,
sita siidiräti pääle.
Lätsin kodu ikedenna,
ikedenna, nuttedenna.
Ema mõistis nutu hääle,
nuttu hääle, ikku meele:
“Mis sa nuttad, tüttar noori?”
“Kuulin külan kiigutava,
Läksin külla kiikumaie,
tamme latva laulemaie;
küla oli täis´i poisikeisi,
vald oli täis´i vallatuisi.
Lõiva kurni koppelilla,
valikaegast vanijulla,
lõivad põrmu põlle pääle,
udu uue kuue pääle,
sita siidiräti pääle.”
“Ära nuta, tüttar noori!,
Küla all on küllalt vetta,
paju all on palju vetta,
misga uhad uue kuue,
sipputeled siidirätti.”
Lätsin Peipeije pesema,
viiel viel ma virutin,
kuuendalla kurikulla.
pesin põrmu põlle päälta,
udu uue kuue päälta,
sita siidiräti päälta.
Viis: Kadri Ots (84 a) (EÜS II 291 (80) < Kodavere khk, Alatskivi v – A. Liiv ja J. Raja, 1905), tekst umbes 80-aastaselt naiselt (H III 21, 522/4 (7) < Ta-Maarja khk, Luunja v – J. Tootsi, 1895).
5. VÄLLÄ, VÄLLÄ, PÜHÄKESED!
Kiik kaugele, pühad välja
Kodavere/Ta-Maarja
VÄLLÄ, VÄLLÄ, PÜHÄKESED, kiike, hääli,
vällä, pühäd, värävasta, kiike, häälii,
astke vällä akenista, kiike, häälii,
laske vällä laideista, kiike, häälii!
Pääle tükkib tüü aiga, kiike, häälii,
heledampa heina aiga, kiike, häälii,
kibetampa künni aiga, kiike, häälii,
rutuste rugade põimu, kiike, häälii.
Nisud tupesta tulevad, kiike, häälii,
erne ehib õelme´ela, kiike, häälii,
läätsad säärile säevad, kiike, häälii,
uba kõdrule kõneleb, kiike, häälii,
kapsas käärib häise päile, kiike, häälii.
Viis: Ann Peep (56 a) (sünd Keerd, K-Jaani khk) (EÜS II 291 (82) < Kodavere khk, Kokora v, Torila k – A. Liiv ja J. Raja, 1905), tekst Otsa saunanaiselt (H II 44, 102 (9)< Ta-Maarja khk, Pilka v – H. Raag, 1892).
6. SÕUA KIIKE, JÕUA KIIKE
Meri – sõel – sõrmus. Kiigelaul
Kursi
SÕUA KIIKE, JÕUA KIIKE,
sõua üle ilmatu kiriku!
Mis sėal kiriku sėėssa?
Sammas kiriku sėėssa.
Sõua kiike, jõua kiike,
sõua üle ilmatu kiriku!
Mis sėal samma otsa pėala?
Sõel on samma otsa pėala,
Sõua kiike, jõua kiike,
sõua üle ilmatu kiriku!
Mis sėal sõela põhja pėala?
Sõlg on sõela põhja pėala.
Sõua kiike, jõua kiike,
sõua üle ilmatu kiriku!
Mis sėal sõela põhja pėala?
kägu sõela põhja pėala.
Sõua kiike, jõua kiike,
sõua üle ilmatu kiriku!
Mis seal käo turja pėala?
Sõrmus käo turja pėala.
Sõua kiike, jõua kiike,
sõua üle ilmatu kiriku!
Kust see sõrmus siia saanud?
See sõrmus sõjasta toodud.
Sõua kiike, jõua kiike,
sõua üle ilmatu kiriku!
Millest see sõrmus on saadud?
Sõjameeste sõrmeluista,
mõõgakandja kaelaluista.
Viis: Kadri Puuri (80 a) (EÜS V 1224 Tartu linn – M. Kampmann), tekst: Tiiu Saar (s. Ruusa, Saareli Tiiu, 87 a) (H II 50, 51 (8) < Kursi khk, Härjanurme v – J. Pruuli, 1895).
