4. KOS MA ISTUN, SÄÄL MA IKEN

Nutust järv. Oma ja võõrasema

Kodavere

4_2r

KOS MA ISTUN, SÄÄL MA IKEN, lee-lee,
kos astun, sääl alandan, lee-lee,
kos ma seesän, seenäd märjad, lee-lee,
sinna tekkis tiigikene, lee-lee
vett saab küla karjal juua, lee-lee,
valla varssadel ojoda, lee-lee.
 
Oma emä, üvä emä, lee-lee,
kuuleb mu kodo tulevata, lee-lee,
laane taga laalevata, lee-lee
paneb piimad peesima, lee-lee,
lapse leemed leekima, lee-lee:
„Tuleb tilluke teolta, lee-lee,
madalake malga alta, lee-lee,
peenikene piitsa alta, lee-lee!“
 
Kessi minu kodu uotab, lee-lee?
Kodu uotab uksekene, lee-lee,
kodu vahib väravikene, lee-lee:
kas tuleb tule tegija, lee-lee,
peäseb padade pesija, lee-lee,
kaevu lingu liigutaja, lee-lee,
kaevu koogu kukutaja, lee-lee,
hõbe sanga õõrutaja, lee-lee,
vede pange veäretaja, lee-lee.

Viis: Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 278 (14) < Kavastu v. Koosa küla ligidal – A. Liiv ja J. Raja, 1905); tekst: Ann Kõiv (s. Ader, 73 a) (EÜS II, 326 (28) < Kodavere khk, Kavastu v, Tähemaa k, Ernitsa t – A Liiv ja J. Raja, 1905), täiendatud (H II 4, 597/8 (74) < Kodavere khk, Alatskivi v, Kallaste k – M. Koik ja J. Härms < Krõõt Anask, 1887).

Tagged with: , ,
Posted in Õhtu