Hea ja halb mees Sangaste MINU PEIG OM PILLISEPPA, kaas om kanneli tegija, vii mu pillige magame, kannelige kambrie’e, paneb pilli pää alla, kanneli lae vahelle. Tõses hommuku ülessa; kui ei kuule, sis äratas, võt ta pilli pää alta, kanneliContinue Reading
Hea ja kuri mees. Petis peiu. Tule mulle Sangaste Vara vaeseks. MARIKÕNÕ, SÕSARAKÕNÕ, lätśi sa oia uhtma, lätśi sa kaivu kastma, lätśi sa orgu ubinalõ, mäe pääle pähklimälle. – Tuĺĺi ütśi noori meesi: osso (= oś seo, olõś seo) näiuContinue Reading
Tule mulle. Hea ja kuri mees Sangaste POISI’ LUODU PETIJÄS, petijäs ja võtijas: „Tule mulle, näio noori, kallu’ mulle, kabo käpe! Ma vii pilliga magama, kandelega kamberede, ma pane pilli piida pääle, kandle kammerde lävele. Mull om majan marjapuu, uss-aijanContinue Reading
Hea ja kuri mees. Tule mulle Sangaste Kus istun – iken POISI PETI NÄIDUSIIDA, auguteli Annesiida, meelüteli Miinasiida – külä ala, künni ala, talu ala, tapu ala: „Tule mulle, näiju noori, kallu, kabu külästa! – Suust ma sööda, suust maContinue Reading
Korratu talu Sangaste MAJAKENE, MADALUKENE, talukene, tasatsekene, las’ me kae, las’ me katsu, melles maja siin madala, tare katusse kakenu, melles hoone ulka-ulka, tsiapaha tsilku-tsalka. Siin om suikunu sulase, norutanu noore mihe – selle om maja siin madala, tare katusseContinue Reading
Korratu talu Sangaste MELLES SIIN MAJA MADALA, roogu rästasse rumala, õlgikattusse kakkenu, melles siin hoone urvikule, tsea paha tsilge-tsälge? – Eks siin suikuja sulase, painutaja palgalise. – Ole_ei suikuja sulase, painutaja palgalise: pisut siin peremehe süüdi, pisut perenaise süüdi –Continue Reading
Korratu talu Sangaste SIIJÄ KÜLÄ KÜKÄTÄNÜ, siijä talu tak´astedu, siin uone urtsa-artsa, tsia-paha’ tsilge-tsälge, mulgu muaga topitu, saina’ saviga paigatu. Siin suiguri sulase’, norutaja’ noore-mehe’! Neli neitsit teil tarena, kolm om noorta noorikut – muru luuda nurisi, ahu algu alali,Continue Reading
Sangaste Päevale Paista, päike TULE VÄLLA, PÄEVAKENE, ma tėė sulle pika pätsi, tapan kuke kuusikusta, musta kuke muru päälta, halli kuke haavikusta. Sedä karjusse leelutiva, niikavva kui päiv tuli väl´lä. Viis: Ella Luugus (65a ) (RKM II 225, 617 (3)Continue Reading
__________________________________________________________ EÜS VI 206 (62) EÜS VI 208 (63) EÜS VI 206 (64) EÜS VI 206 (65) EÜS VI 206 (66) EÜS VI 207 (70) EÜS VI 207 (73) EÜS VI 207 (74) EÜS VI 208 (75) EÜS VI 208Continue Reading
__________________________________________________________ RKM II 225 RKM II 225, 573 (2) RKM II 225, 575 (1) RKM II 225, 578 (1) RKM II 225, 578 (2) RKM II 225, 579 (1) 7.RKM II 225, 583 (3) RKM II 225, 584 (1)Continue Reading
Mere pühkimine. Suur tamm. Venna kirvehaav Sangaste Tamme raijuja MEIE KATSI VAESI LATSI, ollime võõraste orune, kurdime võõraste kurune. Mia and võõras tööda meile? Võõras pand’ merda pühkimaie, kalajärve kaevamaie! Kohe nėė pühkme pühime? Pühkme pühim’ püha kojasse, kannam’ MaarjaContinue Reading
Nooriku kahetsus (?) Sangaste LÄKE OI³JA UHTEMAIA, merda suuda mõskemaia; teke oja mie’ omase, teke tingi’ tutevas. Kost sai oja meil omase, kost sai tingi’ tutevas? Üle oja jõije olle, üle käuru anni käe, üle vete serpsi viina – säältContinue Reading
Sangaste Joodik OH TEIE ULLU OBESTE POISI, ilma rõipe eidsilise, obene pajlla palu pääl, linalauki liiva pääl! Esi kõndva kõrdsi tiida, vöörütäse viina tiida, astva külä aganikku. Mis tii viidat’, kui ei vii, mis tii oodat’, kui ei otsi, jobaContinue Reading
Joodiku kojukutse Sangaste SEI MA KÕRDSIN, JÕI MA KÕRDSIN, oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo, laulse kõrdsi lavva pääl, oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo, kaits sääl käppä kanni pääl, oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo, viis sõrme vitsa pääl, oo-oo, elleroo, oo-oo, elleroo. Sõna kottustContinue Reading
Sangaste Kõrtsilaul ESAKENE, TAADIKENE, kui sa liigud liina tiele, kui sa kõnnid kõrtsi tiele, ära vahtku viinavaadi pääle ära kaegu õllekanni pääle! – Heida silmi helmi pääle, kae kaala kirja pääle! Sul om palju tüttarida, enamb helme tahtejida. Esakene kõrtsiContinue Reading
Sangaste Kõrtsilaul. Joodik. Imemaa JUMMAL OM TOONU SUURÕ TUULÕ, suurõ tuulõ, tormi ilma – esi juu ja esi joruta, esi mina laka laasi põhja, puhasta pudeli põhja. Siin om kõrtsi kõrvi kirja, kõrtsi põrmand õlle kirja, kõrts om esi õõrikuContinue Reading
Sangaste x Ema soov pojalta KUI MA ÜTSKORD KOOLENESSE, ära mull tetta kuuse kirstu – kuus om kuri kopiteme, ära mull tetta haava kirstu – haab om kuri halliteme, ära mull tetta lepa kirstu – lepp om kuri leinamaie, äraContinue Reading
Neiu matus Sangaste x LIIVA-PIJTRE, joo, LINNUKENE, joo, joo-eda- joo, linnukene, joo, Haava-Antsu, joo, ella velle, joo, joo-eda- joo, ella velle, joo, tulet minnu, joo, kutsumaie, joo, joo-eda- joo, kutsumaie, joo, minnu hauda, joo, ajamaie, joo, joo-eda- joo, ajamaie, joo!Continue Reading
Poisi ja neiu surm Sangaste x Neiu matus VELLEKENE NOOREKENE, kui ma johu koolemahe, är’ sa teku lepäst risti – lepp ol´l´ kuri leinamaia, är’ sa teku kuusest risti – kuus’ ol´l´ kuri kopitama, är’ sa teku kõivost risti –Continue Reading
Poisi ja neiu surm Sangaste x Vanapiiga ja -vanapoisi surm KUI SEE NEIU KOOLENESSE, oo, oo, elleroo, oo, oo, elleroo, kohes ta maha matetesse, oo, oo, elleroo, oo, oo, elleroo? – Kirivese kirik aida, oo, oo, elleroo, oo, oo,Continue Reading
Poisi ja neiu matus Sangaste Vanapoiss ja vanapiiga NÄIJÜS, NÄIJÜS, KUULUS, KUULUS, kui nee poisi koolenesse, koes nee poisi matetõs? – Suurte suhu, lak’k’a laante, vannu rambete vahele, külä külmäle kaole, külä ala allikule. Näijüs, näijüs, kuulus, kuulus, kes tull´Continue Reading
Vanapoisi pilge Sangaste VANAPOISI, VAENU POISI, kiustu kalmu kurja poisi, habemiku halva poisi! Et te vihtke ruttembide, käige sannan sagembide – siis te noorud noorembas, saade muidu sarnatses. Muidu käid’ külan kükikule, aia all roomakule, suka suun, kalsa kaalan, habeContinue Reading
Vanapoisi pilge Sangaste Habemik mees VANAPOISI, VÕTKE NAISE, teie kulbi kopitedü, anuma allitedü, siupesä silmäkolmun, lõupesä lõõri all, konna krooksva kukerun, täi aukva abenin! Vellekõne, noorekõne, mine liina mäele, astu liina alevile, tuu liinast leebi väits, alevist abena väits, ajaContinue Reading
Vanal mehel Sangaste Lesk mees. Vana mees JUMMAL´ OITKU TODA NÄIDU, toda kapu kasumast, kiä lät läsäle mehele, kiä pillus peetüle. – Läülä läsäga eladä, läülä läsä sängü säädi. Lää sängü säädemaia, palajata pandemaia, vierde pantu vereväidse’ külle ala künniravva’.Continue Reading
Lesenaise kaebus. Öösel üksi Sangaste OH MA VAENÕ LÄŚKÄ-NAINÕ, sandikõnõ saunanainõ! Muu laulva muud laulu, kõnõlasõ muud kõnõt, mina laula leinalaulu, kõnõla ma leinakõnõt. Kiukas ma sõna kõnõla, kiukas aja armu juttu? Käänä ma külle, lövvä külmä, panõ jala, lövväContinue Reading
Oleks mullu tulnud Otepää/Sangaste NEIUKESE, joo, NOOREKESE, joo, ui lui luu, noorekese, joo, oles te mullu, joo, mulle tullu, joo, ui lui luu, mulle tullu, joo, mul on kodun, joo, kolmi ruuna, joo, ui lui luu, kolmi ruuna, joo, kümmeContinue Reading
Une virutamine Sangaste MINE MINUST, UNEKENE, astu, armas haigukene! Mine mõtsa mõ´rsjille, ü´le nurme noorikille, mine suurele küläle, mine talu minijille – neil om koetu unekotti, neil om tettü uneteki, plaksutedü unepalaja. Mul om kotti kudamada, mul om teki tegemada,Continue Reading
Une virutamine Sangaste/Otepää Uni UNI, MINE MINUST ÄRA, mine mõtsa mõrsijile, üle nurme noorikile, sääl om tettü uneteki, sääl om pantu unepadja, sääl om koetu unekoti. Viisi kirjutas üles J. Tamm (H II 59, 817 (11)< Sangaste khk, Tõlliste v,Continue Reading
Ema armud Sangaste LÄKE’ KODO KOLMEKESKE, üle niidü nelläkeske! Kes sääl koton koolenes? – Ime koton koolenes. Ime kirstu tetenes – armu man kaenes, ime kirstu pandenes – armu man ikenes, ime viidi vällä värejist – armu aste üle aija,Continue Reading
Ema armud Sangaste MIS SINA IKKET, NÄIU NOORI, kahitset sa, kabu kulda – kas sa ikket ehtemeid, vai sa tahat tõisi rõivit? Ei ma ikke ehtemeid, ei ma taha tõisi rõivit – ikke omma emäkest, mesi-marja memmekest! Ära kooli emäke,Continue Reading
Oma ema ootab koju Sangaste x KES NO MEIDÄ KODO OODI, kua meidä maija manits´? Ime meidä kodo oodi, ise maija manits´. Ime uot’, o sa peon, ise kai, kala käen: kunas kul´l´a kodo tule – väikene vällästä, til´l´okene teolta.Continue Reading
Vaenelaps tahab süüa Sangaste SÜVVÄ TAHTSE MU SÜÄME, juvva kutsi kulla meeli – ei ole söögi andijat, taari kanni kandijat! – Söögi andija avvan, taari kandija kalmun. Külä ole – kelt ma küsü, võõras´ ole – kelt ma võta? –Continue Reading
Vara vaeseks. Liivas linategija Sangaste Vaeselapse laul. KÜLÄPOISI POOLEVELLE, külätüdruku mu sõsare,oh, ha-le, oh ha-le, ha-le, ha-le lu-gu see, är sa minnu naarategu, naarategu, soolategu, oh, ha-le, oh ha-le, ha-le, ha-le lu-gu see, et mul põl’l’i pakeline, ame alvusta linusta,Continue Reading
Vara vaeseks Sangaste ÄRA KUULI EMÄKENE, hauda viidi armsakene, jät mu maha marja-suuru, undile ua-suuru, läve alla läädsa-jämmu, põrmandule põrmu-suuru. Jät mo ilma ehitada, valla naiste valmistada. – Ilm ehit hilbakile, vald vana närtsekile, ilma hilbu iina (ees), valla närdsuContinue Reading
Vara vaeseks Sangaste IKI, IKI, NÕR´KI, NÕR´KI, iki, iki vaene lats´, iki alle marja-aijä, all nõr´ki nõgesevarsi, Kes no ümbre linneli’a, linneli’a, kargeli’a? – Sine-siiva tsirgukene, vaha-jalga vaimukene. „Mis sa iked, vaenelats´ – kas sa iket ehtemida, vai tahad rõõmu-rõiveida?”Continue Reading
Vaeslaps Sangaste ÄRÄ KÜLMÄ MA VAENE, kangeta ime kanane – ole_ei külmä küsüjät, (h)alla ärä aarijat! Kes küsüs käe’ külmä’, kua aarde jala’ jahe’? – Ime küsse käe’ külmä, ise (isa) aarde jala’ jahe’. Käe’ külmä’ küünereni, jala’ jahe’ jakustContinue Reading
Ema virkuseõpetus Sangaste IME OPAS´ ELLEEN, ise (isa) enge minneen: „Tütärlatsi linnukene, madalikku marjakene – oled vaene – saisa vaiki, perrä jäänü’ – piä’ suu! Kui sa niidäd niidü pääl, kui sa põimad põllu pääl – pane pää palmikude, juuseContinue Reading
Ema ei viinud vette Sangaste KUI MO EMÄ MINNU HÄLLI, kallis emä lasta kanni, esä uutis hobeste poissi veli tahtse tallipoissi sõsar tahtse sõidupoissi. Süüdi (lüüdi?) tala taalerile, pani parre papperile, lüüdi kolga kullussile, ussi uusi rõngeile. Tulli vaene tüttarlats.Continue Reading
Kasvatus asjata Sangaste EMAKENE, ELLAKENE, mis sa minust kasvatasid – visanu meeleni meresse, silmini siia vettesse, kaalani kala kudusse! – Mis sai ääd mu’st emale, mis sai abi audujale, mis sai kasu kandejale? Emakene ennekene! mittu üöd jäid unete, mittuContinue Reading
Kasvatus asjata Sangaste MIS SAI ÜVVÄ MU IMELE, kua kasu kandijalle? – Silmävesi vihtemast, sau sauna kütemäst. Kon ta näije kuiva kuuse, säält tõi elle puu, kon ta näije aru-kõivo, säält tõi pehme viha. Küt´ ta sanna köömelitse, haut´ vihaContinue Reading
Memme vaev Sangaste IMEKENE MEMMEKENE, inämb vaiva näit minosta kui muista tüterista – üö isted ülevän, päävä isted pähitsen. Mühü pirda palotid, tõse mühü tõrvasiid, külümütü küündeliid. Muo rahvas une magasi, külärahvas kääni külle. Läpe-es ime maada – ime minnoContinue Reading
Hällilaulud Sangaste, Otepää, Rõngu Valik ilma viisita üles kirjutatud tekste, mida saab improviseerimisel kasutada. Latse hällütaja laul. KIIGU, KIIGU, KITSEPOIGA, memm läits mõtsa marju tooma, kirivisse kipiga, vastese vaksega (1), kadajedse kanniga, pihulidse (2) piibuga (1) läniku sarnane anum, kudContinue Reading
Hällilaulud Otepää, Kambja, Sangaste, Võnnu Valik ilma viisita üles kirjutatud tekste, mida saab improviseerimisel kasutada. TSUU, LATSE, SUUREMBAS, kasva, latse, karjuses, memme lehma hoidijas, taadi härja kaitsejas. KIIKA, KIIKA, KERKU POOLE, jala musta mulla poole, pää like liiva poole (1),Continue Reading
Kuri kodu Sangaste PIKÄ PUU, ARVA MÕTSA ei ole maha ragujat, tüme kokku tümpsijat, ladva kokku laskijat. Veli viil om väikene, sõsar sõrme-suurukõne. Onupoja ullukõse, tennu tare tedreluista, pannu paari pardsiluista, roovi pääle rotiluista. Kodu minnä – mis nu tettä,Continue Reading
Kes koju ootab Sangaste Teolt kodu tullen TII PIKKÄ MEILE MINNÄ, maa kavvele karata: jõvva ei kivile visata, sõmerile sõõrutada – kivi peiju mul pudesi, sõmmer sõrmile lagusi. Kessi meida kodu oodi, kessi maija meid manitsi? Ku’tsu meida kodu oodi,Continue Reading
Tööd laidetakse Sangaste LÄTSI KODO KITTEEN, teedä mööda tennäten, et ma tei tükü tüöd, kolga põl³du kobisti, nuka nur³me ülendi – siski sõrme’ sõimatie, käe-varre’ vannutie. Kit´ mu sõrme’ sõkelitse’, sõrmekundi’ sõmeritse’. Kes mu tüö’ tennäs, kua mass vaiva-palga? –Continue Reading