Palve kiigutajale
Kodavere
KIIGETAJAD, KUKUTAJAD, kiigele,
ärge kurjast kukutage, kiigele,
õelaste õljutage, kiigele!
Ma olen kuri kukamaie, kiigele,
õel ma olen õljamaie, kiigele.
Kuksin maha koolijasta, kiigele,
älli alla ingetusta, kiigele.
Kes kara’s manu kaema, kiigele?
Emä karas manu kaema, kiigele,
võttis sülle sünnitelle, kiigele,
mandelie (1) mahutelle, kiigele.
Es sünni emä süleje, kiigele,
es mahu emä mandelie, kiigele,
es kärsi emä käte päälä, kiigele.
Siis karas esä manu kaema, kiigele,
võttis sülle sünnitelle, kiigele,
mandelie mahutelle, kiigele.
Es sünni esä süleje, kiigele,
mahu es esä mandelie, kiigele,
kärsi es esä käte päälä, kiigele.
Karas veli manu kaema, kiigele,
võttis sülle sünnitelle, kiigele,
mandelie mahutelle, kiigele.
Es sünni velle süleje, kiigele,
mahu es velle mandelie, kiigele,
kärsi es velle käte päälä, kiigele.
Karas sõsar manu kaema, kiigele,
võttis sülle sünnitelle, kiigele,
mandalie mahutelle, kiigele.
Es sünni sõsara süleje, kiigele,
mahu es sõsara mandelie, kiigele,
kärsi es sõsara käte päälä, kiigele.
Küläpoiss mul ellä velle, kiigele,
karas manu kaema, kiigele,
võttis sülle sünnitelle, kiigele,
mandelie mahutelle, kiigele.
Siss sündsin hella süleje, kiigele,
mahtsin hella mandelie, kiigele,
kärssin hella käte päälä, kiigele!
(1) „mandelie“ kõlab vahest „mandelije“, vahest „mandelie“.
Laulnud Kadri Katsan (67 a) (EÜS II 275 (3) ja EÜS II 443/5 (182) < Kodavere khk, Peipsiäärne v, Varnja k – A. Liiv ja J. Raja, 1905).