Kaua karjas käinud
Ta-Maarja
Karjalaul
EMÄKÕINE, õlle-õlle, ENNEKÕINE, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
Karjan kasvi, õlle-õlle, liiga pikäs õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
Ma oles viibin, õlle-õlle, vikkatile, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
panden sirbil, õlle-õlle, mu siduma, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
Tüdsev oles, õlle-õlle, kasunu tüüle, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
viks oles kasunu, õlle-õlle, vikatihe, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
Nüüd ei massa, õlle-õlle, ma midagi, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele –
kodu ei massa, õlle-õlle, ma kottikest, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
seinä veeren, õlle-õlle, seklikest, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
Nüüd ole ilma, õlle-õlle, ma irvite, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
kik mul annav, õlle-õlle, albu sõnu, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
Kes mind kuul, õlle-õlle, kõik mind kuuluts, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
kes mind näeb, õlle-õlle, kõik mind nääguts, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
Viisi kirjutas üles M. Hermann (SKS Hermann 34 (93) < Ta-Maarja khk, (1895-1896); teksti Joh. Mägi (Lõhmusmägi) (H II 29, 443 (10) < Ta-Maarja khk, Kavastu v, 1890).