Venna nurmed. Jätan lindude süüa
Torma
Lõikuselaul. Vilja korjamine
MEIE VELLEL SUURE NURME, helelee, helelee,
suure nurme, laia välja, helelee, helelee.
Tennu lina liivakulle, helelee, helelee,
tennu kaara kallakulle, helelee, helelee,
odra oru otsa peale, helelee, helelee.
Üks oli põldu herneiida, helelee, helelee,
teine põldu rukkipõldu, helelee, helelee,
kolmas põldu kardulida, helelee, helelee.
Lõpe, lõpe, põllukene, helelee, helelee,
Kui sa ei lõpe, siia jätan, helelee, helelee!
Siia jätta sirgu süia, helelee, helelee,
siia kurgede koguda, helelee, helelee,
pääsukeste päie võtta, helelee, helelee,
jätan lõokeste lõigata, helelee, helelee.
Lõo sööva, ei nad leika, helelee, helelee,
pääsu sööb, pääd ei võta, helelee, helelee,
kure sööva, ei nad korja, helelee, helelee,
sirgu sööva, ei nad seo, helelee, helelee.
Viisi kirjutas üles K. A. Hermann (EÜS IV 310 (564) < Põltsamaa < Torma); teksti E. J. Õunapuu (E 40516 (73) < Torma, 1900).